NUKUTEATRI AJALUGU Prev Page Prev Page
Esileht
Saateks
Sissejuhatus
I osa. Algus
Eellugu
Esimestest Eesti alasid külastanud nukutruppidest
Esimesi katsetusi
Eesti nukuteatri sünd
August Libliku nukuteater (1933-1936)
Skupa teatrist ja tema külalisetenduste mõjust eesti nukuteatri arengule
Taavet Poska nukuteater
Eesti Draamateatri nukutrupp (1936-1944)
Eesti kutselise nukuteatri loomine
Õppereis Tšehhoslovakkiasse
Õpitu realiseerimine praktikas
Algupärane nukuseriaal
Nukutrupi ja repertuaari kujundamine
Draamateatri nukutrupp pärast juunipööret
Nukuteater sõja-aastail
Kutselise nukuteatri kujunemisaastate loomeolud ja iseloomulikud jooned
Riikliku Noorsooteatri nukuteater (1944-1948)
Nukuteater ümberkorraldusprotsessis
Visa tööga tehniliselt keeruliste suurlavastusteni
Kokkuvõtteks Noorsooteatri nukuteatri lühikesest, ent tulemusrikkast tööst
Nukuteater taas Draamateatri juures (1948-1951)
Uued ümberkorraldused teatrielus
"Reinuvader Rebane" Ferdinand Veike lavastajadebüüdiks
Moskva Riikliku Kesknukuteatri mõjust eesti nukuteatri arengule
Rahvuseepose kangelased nukulaval
Iseseisva Nukuteatri sündi ettevalmistavad lavastused
Nukumängust teistes linnades
Ugala nukuteater (1948-1951)
Kuressaare Teatri nukuteater (1949-1951)
Nukuteatritegemisest Tartus
II osa. Eesti Riiklik Nukuteater
Kujunemisaastad (1952-1955)
Iseseisva nukuteatri sünd
Repertuaari kujundamine
Tagasivaade esimesele tegevusaastale
Näitetrupi kujundamine
Klassikaline muinasjutt ajastu vaimus
Kriitika süüdistab teatrit pealiskaudsuses
Rahvuslik dramaturgia - täistabamus Nukuteatris
Nukuteater avab statsionaari
Puunukk Buratino üldise keskpärasuse taustal
Algusaastate kasvuraskused
Tõusuaastad (1956-1963)
Huvi rahvusliku dramaturgia vastu
Stiilipuhas klassikaline sirmiteater
Festivalidel Moskvas ja Bukarestis
Hooaeg pärast festivali
Stabiilne tööaasta
Itaallaste eeskujul ooper eesti nukulavale
Edu II rahvusvahelisel nukuteatrite festivalil Bukarestis
Esimene lavastus täiskasvanutele
Algupärase repertuaari osatähtsus suureneb
"Isand Seguini kitseke" - suure üldistusjõuga romantiline lavastus
Nukuteater koondab enda ümber autoriteringi
Rein Aguri esimene lavastus
Näitleja nukuteatris
Lavastaja nukuteatris
Kunstnik nukuteatris
Nukulavastuse muusikaline kujundus
Repertuaaripoliitika
Eesti nukunäitlejate õppestuudio
Ebastabiilsuse aastad (1964-1967)
Teater vajab muutusi
Repertuaaripilt mitmekesistub
Festivalitraditsiooni algus
"Olematu Odysseus" - pöördepunkt teatri kunstilises elus
F. Veike traditsiooniline nukuteater
Rein Agur oma teed otsimas
Raivo Laidre lahkumine Nukuteatrist
Nukuteater kuuenda ja seitsmenda aastakümne vahetusel (1968-1972)
Eesti teatri uuenemislaine haarab ka Nukuteatri
Eno Raud kirjutab Nukuteatrile
"Majake ratastel" ja "Memme musi" - edukad Riia festivalil
Uus Buratino
Õppestuudio lavastus
Uno Leies lavastab oma näidendi
Legend "Kurekesest ja Hernetondist"
Vallatu "Muinasjutt hiirepojast" ja süngevõitu "Lugu sepast"
Lood kutsikatest ja ahvidest
"Kaval-Ants ja Vanapagan" Rein Aguri noortetrupi algustähisena
Baltimaade nukuteatrite festival Kaunases 1971. aastal
Uno Leiese "Kiki ja Miki" ja Oskar Liigandi "Pikse pasun" - vastandliku nukutükid
Disney kangelased Väino Luubi lavastuses
Sirmiteater pakub uusi võimalusi
Kümnendivahetusele tagasi vaadates
Nukuteatri kuldsed seitsmekümnendad
Uus, avarduv nukuteater
"Muumimuinasjutu" avatud nukumäng
Nukuteatri poeetiline maailm
Jaan Urveti lavastajadebüüt Nukuteatris. Lihtsakoelised sirmilood
Eesti klassika nukulaval. Nukuteater avastab Illimari maailma
Mitmetasandiline, sümbolistlik nukuteater
Ferdinand Veike klassikaline sirmiteater
Hiirepoja ja elevandipoja uus lavaelu
Heljo Männi muinasjuttnäidend Helle Laasi lavastajadebüüdiks
Ferdinand Veike läheb kaasa avatud mänguga
Rein Aguri nukukompositsioon A. H. Tammsaare novellidest ja miniatuuridest
Helle Laasi lavastused
"Petja ja hunt" pakub improvisatsioonirõõmu
Ingo Normet ja Jaan Urvet - külalislavastajad Nukuteatris
Nukuteater ei ole ainult lasteteater
Veelkordne tagasipilk seitsmekümnendate aastate nukuteatrile
Rein Agur - eesti nukuteatri uuendaja
Nukuteater seitsmenda ja kaheksanda aastakümne vahetusel
Teatrisisesed vastuolud
"Tuhkatriinu" üllatav tõlgendus
Ferdinand Veike ühe loominguperioodi väärikas lõpp
Ferdinand Veike läbi kolleegide silmade
Ferdinand Veike mõtteid nukuteatrist
Kunstnik Jaak Vaus
Nukuteatri kaheksakümnendad aastad
Uus algus
Lastekriminull - noorte näitlejate nukumängukool
Intiimne laulukava ja laadateater
Nukumuusikal ja supershow
Igihaljad muinasjutud ja valmid
Hendrik Toompere debüüt lavastajana ja uudne näärilavastus
Tuhkurhobuse traagiline elukäik
"Pessi ja Illuusia" - armastus ja sõda
Edu Baltimaade festivalil Tallinnas
Nukker Näkineid ja lustlik Hiir
Uudne "Okasroosike"
Eesti Riikliku Nukuteatri kolm aastakümmet
Näidend inimese ja looduse suhetest
Eero Spriit külalislavastajana Nukuteatris
Rõõmsameelsed, poeetilised lavalood väikelastele
Shakespeare toob täiskasvanud publiku Nukuteatrisse
Taas algupärane dramaturgia
Teatriaasta täiskasvanuile
"Suveöö unenägu" lummab vaatajaid ja kriitikuid
Sirmiteater jääb
Tuglas aitab leida Eesti nukuteatri oma nägu
Ajas muutuv Gulliver
Mägramängust Kalevipojani
Absurdiklassikud nukuteatrisse
T. Å. Bringsværdi muinas-fantastiline nukunäidend
Leedulaste traagiline muinasjutt
Esimene jõuluetendus
Helle Laasi muinasjutuetendused
80-ndate aastate Nukuteater
90-ndad, muutuste aastad
Aguriga ja Agurita
Eero Spriit tuleb Nukuteatrisse
Nukuteatri suveõu
Repertuaar uueneb
"Faustike" ovaalsaalis
1990-ndate aastate teine pool
Uuslavastused suveõues
Eero Spriit lahkub ametist
Tuttavad muinasjututegelased
Nukuteater õpetab täiskasvanuile elutarkust
Trollid ja haldjad
Taas külalislavastajad
Debütandid Janno Põldma ja Evald Hermaküla
Nukuteatri lava jälle vanade tuttavate päralt
Evald Hermaküla võtab koorma kanda
Poolelijäänud töö viiakse lõpule
Tagasivaade 90-ndatele aastatele
Eesti Nukuteater taastab rahvusvahelised sidemed
Uus algus uuel sajandil
Sajandivahetus uute juhtidega
Andres Dvinjaninov riskib
Pilguheit tulevikku
Lõpetuseks
Allikaviited
Lisad
Eesti kutselise nukuteatri lavastusi aastail 1936-2004
Draamateater (1936-44 ja 1948-51)
Noorsooteater (1945-48)
Ugala (1948-51)
Kuressaare Teater (1949-51)
Vanemuine (1940 ja 1950)
Eesti Riiklik Nukuteater (1952-2004)
Lavastajad
Draamateater (1936-44 ja 1948-51)
Noorsooteater (1945-48)
Ugala (1948-51)
Kuressaare Teater (1949-51)
Vanemuine (1940 ja 1950)
Eesti Riiklik Nukuteater (1952-2004)
Kunstnikud
Draamateater (1936-44 ja 1948-51)
Noorsooteater (1945-48)
Ugala (1948-51)
Kuressaare Teater (1949-51)
Vanemuine (1940 ja 1950)
Eesti Riiklik Nukuteater (1952-2004)
Heliloojad, muusikalised kujundajad
Draamateater (1936-44 ja 1948-51)
Noorsooteater (1945-48)
Ugala (1948-51)
Kuressaare Teater (1949-51)
Vanemuine (1940 ja 1950)
Eesti Riiklik Nukuteater (1952-2004)
Eesti Riikliku Nukuteatri juhid 1952-2004
Eesti Riikliku Nukuteatri näitlejad 1952-2004
Aunimetused
Diplomeid, preemiaid
Festivale, külalisesinemisi, välissõite
Külalisnukuteatreid Eestis
Kauaaegsed töötajad ER Nukuteatris
Eesti Riikliku Nukuteatri töötajad 01.01.2002
Eesti Riikliku Nukuteatri töötajad 01.08.2004
Töötanud ER Nukuteatris
Isikunimede register
Ilmunud artikleid
Pildigalerii
Lühendid
CD abi-info
II osa. Eesti Riiklik Nukuteater

NUKUTEATRI KAHEKSAKÜMNENDAD AASTAD

INTIIMNE LAULUKAVA JA LAADATEATER

ERN: ā€œVaikusse valgusse puhtusse minnaā€¯ (U. Alender, 1980). Vasakult E. MaremƤe, H. Seljamaa, U. Alender, T. Vapper. /Foto: A. Saar/Urmas Alenderi laulu- ja luulekava “˛Vaikusse valgusse puhtusse minna“œ (1980) jätkas Priit Pedajase lauluõhtuga “˛Hingekell“œ (1978) alustatud intiimset teatrilaadi. Paraku ei jõudnud U. Alender P. Pedajase laulukavale omase terviklikkuse tunnetuseni. Tollaste kriitikute arvates puudus U. Alenderi lavastusel telg. Vähemalt ei tajunud kriitikud mingi kindla idee olemasolu.865 Juhan Viidingu ja Hando Runneli luuletused, millele U. Alender oli viisid teinud, ei seostunud omavahel. Ent kavas oli omaette võetuna häid laule, mis nüüdseks on laiemaltki tuntuks saanud, näiteks “˛Koduküla, kodumaa“œ H. Runneli sõnadele. Mõistagi võlus publikut ka U. Alenderi lauljaisiksus.

1980. a lõpp tõi Nukuteatrisse lavastama külalise Saksamaalt (tollasest Saksa DV-st) Vesca Fiekova, kes seadis lavale “˛Eulenspiegeli seiklused“œ. Laadateatri laad oli “˛Eulenspiegeli“œ mängu võtmeks. Dieter Peusti näidend oli kokku pandud Eulenspiegeliga seostuvatest naljakamatest seikadest. Paraku oli seal vähem ruumi jäetud nimitegelase arengu jälgimisele. Teine vaatus oli esimesest tublisti nõrgem ning siin tuli lavastajal kõvasti vaeva näha, et esimeses vaatuses hoogsalt käivitunud laadakarussell oma tiirudes tempot ei kaotaks.

ERN: ā€œEulenspiegeli seiklusedā€¯ (D. Peust, 1980). Trupp: (ees) I. Lieske (kunstnik), A. Selirand (tƵlk), (vasakult) H. Laas, M. Slivenski (helilooja), K. Renel, V. Fiekova (lavastaja), H. Gustavson, E. Uus, D. Peust (autor), I. Tamre, (taga) O. PaesĆ¼ld.Kriitik Rein Heinsalu arvamust mööda läks tolle karusselli ringiajamine V. Fiekoval päris hästi korda. Publiku köitmisel oli abiks Euroopa varasema aja tantsumuusika, hullamismängud ning Saksa kunstniku Irmgard Lieske kavandatud pilkupüüdvad originaalsed värvikad rõivad. “˛Eriti toredad on saali toodud mängud (läbikappavad rüütlid turniiril) ning hobusemüük vaheajal puhvetis. Viimane paistab eesti lasteteatris vägagi originaalne: pillimehed on publikus käinud küll ja küll, aga et mudilased ise hobusele oma käega küpsist saaksid pakkuda või tema peremehega kaubelda, pole vist veel ette tulnud.“œ866

Vaoshoituma teatrilaadiga harjunud näitlejaile pakkus niisugune elav kometimäng meeldivat vaheldust. Kontrolletendusejärgsel arutelul pälvis V. Fiekova lavastus enamasti kiidusõnu. Siiski ei olnud R. Agur päriselt nõus Margus Lepa Eulenspiegeliga. Tema arvates näitleja rohkem jälgis ümbrust, kui end ise selles rollis tundis. Pisiasjad muutusid tähtsamaks kui sügav mõte. L. Vellerand aga leidis, et M. Lepa mäng oli õige, tema maheda huumoriga läks kaasa kogu trupp.867

Ilmeka pildi lavastusest ja nimiosalisest annab R. Heinsalu kirjeldus: “˛Lavastatud on see küll niisugusel kujul, et vahepeal nukuteatri ära unustad – umbes poole tegevusest moodustavad elavate, s.o. nähtavate näitlejate laulud, tantsud ja trikid – , kuid vähemalt on seal fantaasiat, erksaid värve ja uljust. /.../ See on nagu narride pidu või peiarite “˛kapustnik“œ, mille keskel Eulenspiegel lullitamise ja lollitamise kuningana käib. Lavastus on nimetatud küll tema nime järgi, ent tegelik peategelane pole mitte tema isik, vaid üldine vigurlik vaim, mis aina janditab ja hullab. Eulenspiegel (M. Lepa) on vaid juht. /.../ Oma punaseis sukis ja narrimütsis, pikk, paindlik, kavala näoga, sobib M. Lepa Eulenspiegeli osasse hästi. Tal on kiire reaktsioon (kähku muudab ilmet või poosi), nõtked ja natuke koomilised jäsemed ning peenevõitu hääl, mis tolale sobivad. M. Lepa näitab järjest Eulenspiegeli kasvamist, kasutades väikemehena ta endaga täpselt sarnanevat käpiknukku. See, kuidas väike vigurivänt kuivama riputatud pesu vahel ronib, tillukesed jalad hiiglasliku lina ühes ääres ning siplevad käed koos peaga paari meetri kaugusel, on kena koomiline võte. /.../ Suuremaks kasvanud Eulenspiegel, kes laadal rahvale nalja teeb, ilmub alguses samuti nukuna, aga edasi tegutseb juba nähtava elava näitlejana. /.../ Teistest osalistest, kel tegevuses nime pole, kes aga pidevalt laval ringi trallivad, näisid särtsakamad Helle Laas, Evi Uus ja Indrek Tamre.“œ868

Edasi

 

Converted from CHM to HTML with chm2web Pro 2.85 (unicode)