II osa. Eesti Riiklik Nukuteater |
NUKUTEATRI KULDSED SEITSMEKÜMNENDAD
FERDINAND VEIKE KLASSIKALINE SIRMITEATER
F. Veike tuli aga samal aastal välja
klassikalises nukuteatri laadis lavastustega “Nimi nii, nimi
naa” (H. Männi esiknäidend nukuteatrile) ja “Ints ja Indrek”
(S. Prokofjeva “Vasja ja Vaska” järgi).
S. Prokofjeva nukunäidend oli tollases Nõukogude Liidus
hinnatud lavateos. Ometigi oli see “Printsessi ja
kajaga” võrreldes tohutult vaesem. “Ilmselt on paljudele
nukudramaturgidele omane veel seesama konfliktituse mentaliteet
(mille vastu meie Nukuteater astus välja juba 1973. a “Punamütsikesega” ),
mispuhul nukunäidendi konfliktiks piisab kas või pesemata
hammastest, teretamata jätmisest ja muust säärasest. Antud
näidendis on tegemist kiitlemisega ning isegi 3-aastastele lastele
/.../ on selge, et ei sünni hoobelda ronimisega kiskjapuuri.
Konflikt on kohe lahendatav, mõtelda pole millestki,
jääb ainult jälgida lavastaja (Ferdinand Veike) ja kunstniku
(Jaak Vaus) fantaasiapingutusi. Lavastaja ja
kunstnik teevad, mis suudavad (päris huvitavad on nukud, eriti
džinn ja loomaaia loomad), kuid on näha, et lavatükk pole
tegijaile just kõige südamelähedasem.” 775
Seega oli tegu oma aja nõuetele vastava reanukunäidendiga.
Lavastus sai aga algmaterjalist tunduvalt parem. Lavastaja koos
kunstnikuga pakkus vaatamiseks ereda muinasjutumaailma, kus
kõrvuti tegutsesid fantaasiarikkalt kujundatud väga elulised
võlurid ja džinnid ning muinasjutulised inimesed ja loomad.
“Intsus ja Indrekus” mängisid H. Gustavson, K. Renel, T. Soodla, A. Renel, M. Jürgo, E. Uus. Nimiosades olid I. Tamre (Indrek) ja O. Paesüld (kass Ints). Muusika kirjutas lavastusele
helilooja Kustas Kikerpuu.
|