II osa. Eesti Riiklik Nukuteater |
NUKUTEATER KUUENDA JA SEITSMENDA AASTAKÜMNE
VAHETUSEL (1968 – 1972)
ÕPPESTUUDIO LAVASTUS
Omapäraseks lavastuseks Nukuteatri repertuaaris oli tšehhi
autori Mihhai Tedea “Salapolitseinik
Käpp” (21. juuni 1969). Selle oli R. Agur ette valmistanud õppestuudio õpilastega.
Lavastus oli välja kasvanud etüüdidest, mida stuudiolased tegid
oma tundides. Nimelt oli tegu Nukuteatri õppestuudio II lennuga,
mis komplekteeriti kaks aastat pärast õppestuudio I lennu
lõpetamist, s.o 1968. aasta sügisel. Aasta pärast oli
vastuvõetud seitsmeteistkümnest noorest järele jäänud
kaksteist, kellest enamik osales lavastuses
“Salapolitseinik Käpp” . Tütarlaps Marikat mängis
Renate Luhavee, politseinik Käppa Anne Vettus ja Evi Uus. Karu mängisid Ly Lippur ja Helvi Einberg ning kasse ja nukku Pusa vastavalt
Maria Kalm ja Tiiu Sild. Selle lavastuse kohta kirjutas ajakirjanduses
D. Normet: “See oli pisut ebatavaline etendus,
/.../. Kui saalis valgus kustus, ilmusid tumeda sirmi kohale valged
käed – 18 kinnastatud, harali sõrmedega kätt. /.../ Järgnesid
mitmesugused teised käteplastika-rütmika etüüdid, kus käed
kujutasid puhkevaid õisi, ehitustöölisi ja lainetel ujuvaid
luiki. /.../ Sirmile ilmus pärisnukk – nuttev tütarlaps Marika.
Et tema kadunud mänguasju leida, valmistasid targad käed
siinsamas vaatajate silme ees salapolitseiniku ja hakkaski hargnema
tegevus, mille käigus pidid avalduma esimesel õppeaastal
omandatud teadmised-oskused nukukäsitsemise ja
näitlejameisterlikkuse alal (õppejõud Rein Agur ja Väino Luup) /.../ Kuid ilmselt on ka näidendiproovide
ajal igaüks peamiselt oma nukuga tegelenud, uurides nuku
liikumisvõimalusi ning nukku oma tahtele allutades. Partneriga
suhtlemine on aga veel üsna juhuslik ja rabe.” 588
“Salapolitseinik Käppa” võib pidada eesti nukuteatris
üheks esimeseks uudseid nukutehnilisi võtteid ja
väljendusvahendeid kasutavaks lavastuseks.
|