NUKUTEATRI AJALUGU Prev Page Prev Page
Esileht
Saateks
Sissejuhatus
I osa. Algus
Eellugu
Esimestest Eesti alasid külastanud nukutruppidest
Esimesi katsetusi
Eesti nukuteatri sünd
August Libliku nukuteater (1933-1936)
Skupa teatrist ja tema külalisetenduste mõjust eesti nukuteatri arengule
Taavet Poska nukuteater
Eesti Draamateatri nukutrupp (1936-1944)
Eesti kutselise nukuteatri loomine
Õppereis Tšehhoslovakkiasse
Õpitu realiseerimine praktikas
Algupärane nukuseriaal
Nukutrupi ja repertuaari kujundamine
Draamateatri nukutrupp pärast juunipööret
Nukuteater sõja-aastail
Kutselise nukuteatri kujunemisaastate loomeolud ja iseloomulikud jooned
Riikliku Noorsooteatri nukuteater (1944-1948)
Nukuteater ümberkorraldusprotsessis
Visa tööga tehniliselt keeruliste suurlavastusteni
Kokkuvõtteks Noorsooteatri nukuteatri lühikesest, ent tulemusrikkast tööst
Nukuteater taas Draamateatri juures (1948-1951)
Uued ümberkorraldused teatrielus
"Reinuvader Rebane" Ferdinand Veike lavastajadebüüdiks
Moskva Riikliku Kesknukuteatri mõjust eesti nukuteatri arengule
Rahvuseepose kangelased nukulaval
Iseseisva Nukuteatri sündi ettevalmistavad lavastused
Nukumängust teistes linnades
Ugala nukuteater (1948-1951)
Kuressaare Teatri nukuteater (1949-1951)
Nukuteatritegemisest Tartus
II osa. Eesti Riiklik Nukuteater
Kujunemisaastad (1952-1955)
Iseseisva nukuteatri sünd
Repertuaari kujundamine
Tagasivaade esimesele tegevusaastale
Näitetrupi kujundamine
Klassikaline muinasjutt ajastu vaimus
Kriitika süüdistab teatrit pealiskaudsuses
Rahvuslik dramaturgia - täistabamus Nukuteatris
Nukuteater avab statsionaari
Puunukk Buratino üldise keskpärasuse taustal
Algusaastate kasvuraskused
Tõusuaastad (1956-1963)
Huvi rahvusliku dramaturgia vastu
Stiilipuhas klassikaline sirmiteater
Festivalidel Moskvas ja Bukarestis
Hooaeg pärast festivali
Stabiilne tööaasta
Itaallaste eeskujul ooper eesti nukulavale
Edu II rahvusvahelisel nukuteatrite festivalil Bukarestis
Esimene lavastus täiskasvanutele
Algupärase repertuaari osatähtsus suureneb
"Isand Seguini kitseke" - suure üldistusjõuga romantiline lavastus
Nukuteater koondab enda ümber autoriteringi
Rein Aguri esimene lavastus
Näitleja nukuteatris
Lavastaja nukuteatris
Kunstnik nukuteatris
Nukulavastuse muusikaline kujundus
Repertuaaripoliitika
Eesti nukunäitlejate õppestuudio
Ebastabiilsuse aastad (1964-1967)
Teater vajab muutusi
Repertuaaripilt mitmekesistub
Festivalitraditsiooni algus
"Olematu Odysseus" - pöördepunkt teatri kunstilises elus
F. Veike traditsiooniline nukuteater
Rein Agur oma teed otsimas
Raivo Laidre lahkumine Nukuteatrist
Nukuteater kuuenda ja seitsmenda aastakümne vahetusel (1968-1972)
Eesti teatri uuenemislaine haarab ka Nukuteatri
Eno Raud kirjutab Nukuteatrile
"Majake ratastel" ja "Memme musi" - edukad Riia festivalil
Uus Buratino
Õppestuudio lavastus
Uno Leies lavastab oma näidendi
Legend "Kurekesest ja Hernetondist"
Vallatu "Muinasjutt hiirepojast" ja süngevõitu "Lugu sepast"
Lood kutsikatest ja ahvidest
"Kaval-Ants ja Vanapagan" Rein Aguri noortetrupi algustähisena
Baltimaade nukuteatrite festival Kaunases 1971. aastal
Uno Leiese "Kiki ja Miki" ja Oskar Liigandi "Pikse pasun" - vastandliku nukutükid
Disney kangelased Väino Luubi lavastuses
Sirmiteater pakub uusi võimalusi
Kümnendivahetusele tagasi vaadates
Nukuteatri kuldsed seitsmekümnendad
Uus, avarduv nukuteater
"Muumimuinasjutu" avatud nukumäng
Nukuteatri poeetiline maailm
Jaan Urveti lavastajadebüüt Nukuteatris. Lihtsakoelised sirmilood
Eesti klassika nukulaval. Nukuteater avastab Illimari maailma
Mitmetasandiline, sümbolistlik nukuteater
Ferdinand Veike klassikaline sirmiteater
Hiirepoja ja elevandipoja uus lavaelu
Heljo Männi muinasjuttnäidend Helle Laasi lavastajadebüüdiks
Ferdinand Veike läheb kaasa avatud mänguga
Rein Aguri nukukompositsioon A. H. Tammsaare novellidest ja miniatuuridest
Helle Laasi lavastused
"Petja ja hunt" pakub improvisatsioonirõõmu
Ingo Normet ja Jaan Urvet - külalislavastajad Nukuteatris
Nukuteater ei ole ainult lasteteater
Veelkordne tagasipilk seitsmekümnendate aastate nukuteatrile
Rein Agur - eesti nukuteatri uuendaja
Nukuteater seitsmenda ja kaheksanda aastakümne vahetusel
Teatrisisesed vastuolud
"Tuhkatriinu" üllatav tõlgendus
Ferdinand Veike ühe loominguperioodi väärikas lõpp
Ferdinand Veike läbi kolleegide silmade
Ferdinand Veike mõtteid nukuteatrist
Kunstnik Jaak Vaus
Nukuteatri kaheksakümnendad aastad
Uus algus
Lastekriminull - noorte näitlejate nukumängukool
Intiimne laulukava ja laadateater
Nukumuusikal ja supershow
Igihaljad muinasjutud ja valmid
Hendrik Toompere debüüt lavastajana ja uudne näärilavastus
Tuhkurhobuse traagiline elukäik
"Pessi ja Illuusia" - armastus ja sõda
Edu Baltimaade festivalil Tallinnas
Nukker Näkineid ja lustlik Hiir
Uudne "Okasroosike"
Eesti Riikliku Nukuteatri kolm aastakümmet
Näidend inimese ja looduse suhetest
Eero Spriit külalislavastajana Nukuteatris
Rõõmsameelsed, poeetilised lavalood väikelastele
Shakespeare toob täiskasvanud publiku Nukuteatrisse
Taas algupärane dramaturgia
Teatriaasta täiskasvanuile
"Suveöö unenägu" lummab vaatajaid ja kriitikuid
Sirmiteater jääb
Tuglas aitab leida Eesti nukuteatri oma nägu
Ajas muutuv Gulliver
Mägramängust Kalevipojani
Absurdiklassikud nukuteatrisse
T. Å. Bringsværdi muinas-fantastiline nukunäidend
Leedulaste traagiline muinasjutt
Esimene jõuluetendus
Helle Laasi muinasjutuetendused
80-ndate aastate Nukuteater
90-ndad, muutuste aastad
Aguriga ja Agurita
Eero Spriit tuleb Nukuteatrisse
Nukuteatri suveõu
Repertuaar uueneb
"Faustike" ovaalsaalis
1990-ndate aastate teine pool
Uuslavastused suveõues
Eero Spriit lahkub ametist
Tuttavad muinasjututegelased
Nukuteater õpetab täiskasvanuile elutarkust
Trollid ja haldjad
Taas külalislavastajad
Debütandid Janno Põldma ja Evald Hermaküla
Nukuteatri lava jälle vanade tuttavate päralt
Evald Hermaküla võtab koorma kanda
Poolelijäänud töö viiakse lõpule
Tagasivaade 90-ndatele aastatele
Eesti Nukuteater taastab rahvusvahelised sidemed
Uus algus uuel sajandil
Sajandivahetus uute juhtidega
Andres Dvinjaninov riskib
Pilguheit tulevikku
Lõpetuseks
Allikaviited
Lisad
Eesti kutselise nukuteatri lavastusi aastail 1936-2004
Draamateater (1936-44 ja 1948-51)
Noorsooteater (1945-48)
Ugala (1948-51)
Kuressaare Teater (1949-51)
Vanemuine (1940 ja 1950)
Eesti Riiklik Nukuteater (1952-2004)
Lavastajad
Draamateater (1936-44 ja 1948-51)
Noorsooteater (1945-48)
Ugala (1948-51)
Kuressaare Teater (1949-51)
Vanemuine (1940 ja 1950)
Eesti Riiklik Nukuteater (1952-2004)
Kunstnikud
Draamateater (1936-44 ja 1948-51)
Noorsooteater (1945-48)
Ugala (1948-51)
Kuressaare Teater (1949-51)
Vanemuine (1940 ja 1950)
Eesti Riiklik Nukuteater (1952-2004)
Heliloojad, muusikalised kujundajad
Draamateater (1936-44 ja 1948-51)
Noorsooteater (1945-48)
Ugala (1948-51)
Kuressaare Teater (1949-51)
Vanemuine (1940 ja 1950)
Eesti Riiklik Nukuteater (1952-2004)
Eesti Riikliku Nukuteatri juhid 1952-2004
Eesti Riikliku Nukuteatri näitlejad 1952-2004
Aunimetused
Diplomeid, preemiaid
Festivale, külalisesinemisi, välissõite
Külalisnukuteatreid Eestis
Kauaaegsed töötajad ER Nukuteatris
Eesti Riikliku Nukuteatri töötajad 01.01.2002
Eesti Riikliku Nukuteatri töötajad 01.08.2004
Töötanud ER Nukuteatris
Isikunimede register
Ilmunud artikleid
Pildigalerii
Lühendid
CD abi-info
II osa. Eesti Riiklik Nukuteater

EBASTABIILSUSE AASTAD (1964 – 1967)

FESTIVALITRADITSIOONI ALGUS

26. augustist kuni 4. septembrini 1966 osales Eesti Nukuteater Irkutskis toimunud Eesti kunsti ja kirjanduse dekaadil lavastustega “œMaailmarändur Buratino” ja “œVihavaenlased” . Niisugused külaskäiguetendused pakkusid küll vaheldust ja tõid elevust igapäevatöösse, ent ei andnud võimalust kontakteeruda teiste maade nukuteatritega. Bukaresti festivalist oli möödunud juba kuus aastat.

Üks Baltimaade festivali mõtte algataja Bruno Mitt on meenutanud: “œMeie käisime esinemas Riias ja Riia nukuteater käis meil. Leedu nukuteater oli siis veel nõrk teater. Nemad käisid meilt õppimas. Minul tuli siis niisugune idee, et kui üleliidulist festivali ei ole, siis võiksid Baltimaad teha omavahel. Ma olin siis Teatriühingu juhatuses. Rääkisin sellest tollasele Teatriühingu esimehele Ants Päielile. Tema oli nõus ja nii kutsutigi Baltimaade festival esmakordselt Tallinnas kokku. Ja siis hakatigi seda festivali alguses kahe, pärast kolme aasta tagant korraldama, et mitte üksinda omas rasvas küpseda, teadmata mida väljaspool tehakse.” 528

25. kuni 30. novembrini 1966 toimuski Tallinnas esimene Balti Liiduvabariikide ja Valgene NSV nukuteatrite festival. Sellest võtsid osa nukuteatrid Minskist, Riiast, Vilniusest, Kaunasest ja Tallinnast. Kokku saabus festivalile 150 külalist,529 teiste hulgas ka UNIMA peasekretär prof. dr. Jan Malík ja doktor E. Kolár Tšehhoslovakkia Nukuteatrite Akadeemiast.530 Igal hommikul toimus eelmisel päeval nähtud lavastuste arutelu, kus osalesid kriitikud ja nukumängu eriteadlased Venemaalt, Tšehhoslovakkiast, Poolast, Saksamaalt ja mujalt. Festivali viimasel päeval toimus teoreetiline konverents teemal “œNäitlejameisterlikkus ja nukk” .531

Kõigi festivalist osavõtnud teatrite lavastused olid erinevad. Siin oli selliseid, mis kõnelesid teatri otsingutest, ja ka selliseid, mis andsid tunnistust seismajäämisest varasemale tasemele. Oli lavastusi, mida võis kunstilise teostuse poolest arvata maailma parimate nukuteatrite tasemele, ja neid, mis näitasid alles teatri esimesi samme. Festivali ülesandeks ei olnud lavastuste paremusjärjestuse kindlaksmääramine.532 Ometi selgus arutluste käigus ka festivali parim lavastus. Riia Nukuteatri “œPifi seikluste” tase oli teistest pea jagu kõrgem.

Eesti Nukuteater esines omaalgatatud festivalil üpris tagasihoidlikult. Üks festivalil näidatud lavastustest “œIsand Seguini kitseke” pärines 1962. aastast. Oma aja kohta suur, grandioosne lavastus oli festivali ajaks juba tuntavalt vananenud, kulunud. See lagunemismärkidega lavastus soendati festivalil mängimiseks lihtsalt üles. Näitlejate mäletamist mööda ei saavutatud festivalietendusel ka head koosmängu taset. “œIsand Seguini kitseke” ei mõjunud enam nii värskelt ja kõik ei haakunud ega olnud omal kohal täpselt nii, nagu oleks pidanud olema.533 Ka U. Leiese “œMaailmarändur Buratinole” heitis kriitika ette iganenud lavastuslike võtete kordamist.

Neist lavatükkidest tunduvalt uudsemana, samas ka kõige enam vastakaid arvamusi esile kutsuvana mõjus maskimänguga esitatud J. Kangilaski “œNeli meistrit” . Seda tükki pakuti festivalipublikule välja kui stuudioõpilaste lavastust, kuigi stuudiolasi oli seal vaid kaks – Maie ja Hendrik Toompere. Festivalipubliku vastureaktsioonina “œNeljale meistrile” kuuldus neidki arvamusi, et selline traditsiooniliste nukkudeta lavastus pole nukuteatrile kohane.

Rein Agur: ” Mina sain esimesel Baltimaade festivalil võimaluse näidata ühte oma lavastust, J. Kangilaski “œNelja meistrit” . See oli maskidega tükk, seal polnud ühtegi nukku. Näitlejana asendasin festivalil “œIsand Seguini kitsekeses” Kalju Renelit. “œVastu pead” saime me kõik. “œNelja meistri” lavastuse kohta öeldi, et mis nukuteater see on, kui ei ole nukke. Meie vist küll ei olnud kõige nõrgemad, Leedu teater oli veel kehvem kui meie. /.../ Tol ajal oli Riia teater kõikidest üle /.../. Riias oli ikka euroopalik mõtlemine ja esteetika... Seal olid tugevad jõud. Kunstnikud olid need, kes tegid seda teatrit. Riia teater näitas meile, et ka Nõukogude Liidus võib teha euroopalikku teatrit.” 534

Tallinna festivalist sai aastakümneiks alguse Baltimaade nukuteatrite festivali traditsioon. Leiti, et nukuteatrite arenguks, nende tugevuse ja nõrkuse avastamiseks on festival väga vajalik. Baltimaade nukuteatrite esimene festival näitas halastamatu otsekohesusega Eesti nukuteatrile kätte tema tolle hetke nõrkuse, äratades sellest rahuloluuimast, mis oli meie Nukuteatrit kammitsenud Moskva ja Bukaresti festivalidest saati. Tallinna festivali järgsetel kunstinõukogu koosolekutel vaeti teatri arengupeetuse põhjusi, olles pahatihti vastastikustes süüdistustes halastamatud, leidmata aga tekkinud ummikseisust väljapääsu.

Edasi

 

 

 

Converted from CHM to HTML with chm2web Pro 2.85 (unicode)