TÕUSUAASTAD (1956 – 1963)

ESIMENE LAVASTUS TÄISKASVANUTELE

Kuigi Nukuteatris oldi veendunud, et suudetakse ka täiskasvanuile midagi pakkuda, ei teatud päris hästi, mis žanris pakutav peaks olema. Kas ta peaks olema allegooriline või on ka nukuteatris võimalik täiskasvanuile päris realistlikult lavastada? Selles paljud kahtlesid. Enamik oli siiski seisukohal, et täiskasvanuile tuleks anda nukkude kaudu mingi üldistus, et peaks olema mingi hoopis teine tasand ja teistmoodi lähenemine kui lasteetenduses.426

Tollane kultuuriministeerium oli aga selle vastu, et Nukuteater täiskasvanuile mängiks. Eestis ainsa lasteteatrina peab ta vaid lastele lavastama, arvestades suurt publikupoolset nõudlust lastetükkide järele. Hoolimata tulisest vastuseisust õnnestus F. Veikel “œKuradiveski” lõpuks siiski lavale tuua.427 I. Å toki ja J. Drda lavalugu “œKuradiveski” esietendus Eesti NSV Riiklikus Nukuteatris 11. märtsil 1961. See oli päris esimene täiskasvanuile adresseeritud nukulavastus Eesti teatriajaloos.

See vaimukas komöödia oli kirjutatud tšehhi rahvamuistendite ja kirjanik Jan Drda näidendi “œMäng kuradiga” ainetel. “œKuradiveski” väärtuseks peeti eelkõige tema teravmeelset teksti. Lavastaja F. Veike sõnutsi oli tegu muinasjuttkomöödia/pamfletiga. F. Veike püüdis oma lavastuses alla kriipsutada mitte niivõrd tšehhi rahvuslikku eripära kuivõrd globaalset võitlust bürokraatia ja inimlikkuse vahel. Kunstnik R. Laidre kujundus oli tinglik, dekoratsioon vihjeline. Karikatuursed nukud olid palju huvitavamad ja suurema liikuvusega kui enamikus tolle aja nukulavastustes. Teose fantastiline miljöö pakkus nukulava “œimede” jaoks rikkalikke võimalusi, mida maksimaalselt püüti ära kasutada. “œSiin suitsetab elegantselt sigaretti tantsijatar-lavatäht, seal mängib röövel Sarkafarka südantlõhestavalt kitarri ja laulab, püha isa asetab prillid ninale ja pöörab värisevate sõrmedega püha raamatu lehekülgi, rääkimata kuradite kaheks moondumisest, ilmumisest ning haihtumisest ning teistest “œimedest” , mis suurel laval on mõeldamatud.” 428 Nukuteatris aastaid pedagoogina töötanud Ester Purje kirjutas “œKuradiveski” tutvustamiseks: “œNäidend paelub vaatajat eelkõige oma alati aktuaalse teema tõttu – on ju teose peamine mõte suunatud kõige manduva, elust irdumise, ebausu, bürokratismi vastu. Tšehhi populaarse rahvuskangelase erusõdur Martin Kabati kuju kaudu saab selgeks, et elus jõuab sihile ainult see, kes ei karda raskusi ega pelga tööd, kes ammutab kogu jõu rahvalt, kelle hulgas ta elab.” 429

Vaprat erusõdurit Martinit mängis meeldejäävalt L. Mägi. Ajakirjanduses ilmunud arvustustes oli arvatud õnnestumiste hulka ka Lo Tui elurõõmus ja südamlik Printsessi toaneitsi Kati, R. Kuremaa peenelt nüansseeritud Kurat Luutsius, O. Liigandi elust irdunud Erak jt. Lavastuses osales suur osa teatri tollasest trupist.

Esimene täiskasvanutükk Nukuteatris leidis kriitika poolt enamasti heakskiitvat toetust. Eesti kutselise nukuteatri isa L. Kalmet kirjutas: “œEsimene katse, satiirilises plaanis “œKuradiveski” lavastus veenis täiesti, et sellel mõttel on perspektiivi. Kuigi lavastus polnud vaba puudustest – negatiivne leer võttis liiga mahlakalt ülekaalu enda kätte, ka polnud olulisi momente küllalt rõhutatud, – tuleb lugeda seda esimest katset õnnestunuks.” 430

Meeldivaks vahelduseks oli “œKuradiveski” tegijaile endile. Said ju näitlejad oma võimeid nüüd ka täiskasvanud publiku ees proovile panna ja seda huvitavates satiirilistes rollides, mida “œKuradiveski” lavastus küllaga pakkus. Ülemkuradit mänginud B. Mitt: “œ” Kuradiveskit” me nägime varem Riias. /.../ Seejärel võeti see lugu ka meil katsena kavva. See oli täiesti sirmitükk. “œKuradiveski” oli tore lavastus. Publik võttis selle hästi vastu. Käisime temaga paljudes maakohtades etendusi andmas.” 431 Ingrid Kivirähk: “œKuradit mängis Raivo Kuremaa. Mind prooviti Kuradi armsama ossa, aga mina sinna ei sobinud, nii et seda osa hakkas mängima Helle Raa. Mina tegin hoopis ühte Kuradi kolmandat Kirjutajat, see oli väike episoodiline osa, aga märgiti ära. Ma aitasin seal teisi nukuliigutamise juures. Terve trupp oli kaasatud! Mäletan, et selles etenduses kasutati palju luminestsentsi. See esimene täiskasvanute lavastus kukkus meil tegelikult päris hästi välja, aga millegipärast mängiti seda üsna vähe ja siis rohkem täiskasvanuile ei tehtudki.” 432

“œKuradiveskile” publikut jätkus, paraku tuli aga selle etendamisest kõrgemate instantside survel peagi loobuda. Järgmist etendust täiskasvanuile tuli oodata kaksteist aastat...