II osa. Eesti Riiklik Nukuteater |
NUKUTEATER KUUENDA JA SEITSMENDA AASTAKÜMNE
VAHETUSEL (1968 – 1972)
LEGEND “KUREKESEST JA HERNETONDIST”
6. detsembril 1969 esietendunud “Kureke ja
Hernetont” on jäänud paljude asjaosaliste ja ka publiku
mällu legendina. See oli kuuekümnendate aastate Nukuteatri üks
poeetilisemaid, südamlikumaid, hellemaid lavastusi. Selles loos ei
puudunud ka tollastes nukutükkides nii harvad traagilised
alatoonid. Oma poeetiliselt sügavuselt võib seda lavalugu
kõrvutada ehk ainult “Isand Seguini
kitsekesega” . Mõlema aluseks oli hea kirjanduslik materjal.
Libuše Lopejska ja Hanka KrĨulova kirjutasid oma näidendi
slovaki kirjaniku Jaroslav Vodražeki “Hernehirmutisest”
alusel. F. Veike lavastus oli arvustaja D. Normeti hinnangul “võluv, tulvil dramatismi ja
lüürikat” . See oli etendus, “mis hinges imeliselt helisema
jääb” .595 “Kureke ja Hernetont” kuulub kindlasti F. Veike
parimate lavastuste ettetsa.
“Kõlab nukker meloodia, kiiresti liiguvad madalad
pilved. Lendab kureke. Äkki kõlab muusikas dissonants. Ilmub kaks
kätt ragulkaga. Kostab kaeblik heli ja kureke langeb kivist
tabatuna maha. Nii algab näidend. See on lugu sügisesele põllule
unustatud hernehirmutise ja lennuvõimetu kurepoja
liigutavast sõprusest,” kirjutas D.
Normet.
Ka külaliskriitik I. Žarovtseva hindas “Kurekese ja Hernetondi“
lavastust väga kõrgelt, pidades seda hooajal 1969/70 nähtud
lavastustest meie Nukuteatri parimaks. Ta kirjutas: “See
kordaminek on printsipiaalse tähendusega. Meie nukuteatreid pole
hellitatud sügav-emotsionaalselt häälestatud teostega. Sageli
pöördutakse rohkem lapse teadvuse kui tunnete poole. /.../ Seda
etendust aga vaatavad ja kuulavad lapsed hinge kinni pidades. Nii
F. Veike lavastust kui ka näidendit võiks pidada ehk ka
sentimentaalseks. Võib, aga seda ei tohiks teha. Pole ju
sentimentaalsus iseenesest patt. /.../ Näitlejate hardumus
seotakse mehisusega jääda “hardumusemängu tasemele” . F.
Veike nagu kuuleks mingisugust sisemist muusikat, mida oskuslikult
toetab helilooja K. Kikerpuu suurepärase kureteema kaudu. Viimane haarab
etenduse esimestest minutitest peale. Ohtrasõnaline lavastaja F.
Veike suutis siin olla tavalisest lakoonilisem ja sellest tingituna
ka väljendusrikkam.” 596
“Palju aitasid lavastuse
õnnestumisele kaasa kunstnik Jutta Maisaare kavandatud nukud ja dekoratsioonid.
Huvitavad ja ainulaadsed olid tema Hernetondi-tegelane, keda
nukulaval polnud varem kohatud, ja punaste jalgadega kurekesed. Ka
nukulava üsnagi traditsiooniline tegelane – rebane oli kunstniku
tahtel saanud eredalt individuaalse näo. “Kurekeses ja
Hernetondis” oli stseene, kus kujutava kunsti vahendid,
dekoraatori oskus kõnelesid rohkem kui sõnad ning jäid kauaks
meelde. Olgu vaid meenutatud loo algusstseeni, kus kured
pooldiagonaalselt liikuvate sügispilvede taustal asuvad oma
iga-aastasele äralennule. Või samast etendusest pilti Paju tädi
juures: talve tulekut, selle möödumist ja kevade
tärkamist.” 597
Lavastuses oli mitmeid häid näitlejatöid, milledest
huvitavaimaks on hinnatud Raivo Kuremaa Hernetonti. “See on üksik, mitte
kellelegi vajalik ja kõigi poolt unustatud vanamees, kelle
südames elab huvi ja osavõtlikkus kogu ümbritseva maailma vastu.
Tema süda heliseb kellukesena – kord ärevalt, kord nukralt,
siis jälle lootusrikkalt ja õnnelikult. See on sügavalt inimlik
kuju, detailirikas ja poeetiline,” nentis D. Normet.598 Vigase tiivaga kurekest mängis suure sisemise
soojusega noor näitleja Maile Korjus. “Liigutav on tema armetu, sasitud,
surmahirmus võbisev Aiko kurgede koosolekul. Ta on teadlik kurgede
karmidest seadustest ja võtab oma surmaotsuse alandlikult vastu.
Ja äkki ilmub keegi, kes lubab teda oma hoole alla võtta. Esimest
korda selle stseeni vältel tõstab Aiko pea ja vaatab Hernetondile
lootusrikkalt näkku. Ülevoolavas tänutundes peidab ta oma pea
hernehirmutise kuuenärudesse.” 599 Hästi plastiline oma liikumises oli ka Lo Tui Rebane. Viimase mõtted ja kavaldamised
peegeldusid ilmekalt nii varjundirikkas kõnemaneeris kui ka nuku
liikumises.
“Kurekeses ja Hernetondis” mängisid veel Helle Raa, Kalju Renel, Andres Roosileht ja Mati Soonik. Helilooja K. Kikerpuu oli leidnud
meeldivaid, žanripäraseid kujundeid, näiteks Hernetondi laul,
kurgede lend, lumememmede tants ja aastaaegade vahetus.600
“Kureke ja Hernetont” lavastati ka Kesktelevisioonis Moskvas
ja seal olid kasutusel Eesti nukud. See oli esimest korda, kui meie
nukud Kesktelevisiooni ekraanile jõudsid. Soome televisioon aga
filmis 1972. a terve Eesti Nukuteatri lavastuse.
Mõned teatriinimeste endi mälestuskillud sellest lavastusest:
M. Peedo: ““Kureke ja Hernetont” – see oli
väga tugev lavastus. Niisuguseid lavastusi peaks olema praeguses
repertuaaris, niisugust südamlikkust.” 601 V. Luup: “Hernetondi lugu. Ma ei tea, võib-olla
kõige rasvasemas kirjas peaks selle nukuteatri ajalukku
kirjutama.” 602 O. Paesüld: “” Kureke ja Hernetont” oli üks
eredamaid lavastusi meie teatri repertuaaris. See lugu mõjus
südamlikult. Eriti kui Hernetondi süda hakkas tuksuma – see
kellukese helin. Ja üksteise aitamise teema.” 603 K. Renel: “” Kurekese ja Hernetondi” lavastus
põhines näitlejate mängul. Siin kõik klappis. Tundus, et
viimane on välja võetud.” 604 F. Veike: “Lo Tui (Rebane) ja Raivo Kuremaa
(Hernetont) stseen “Kurekeses ja Hernetondis” , nende
dialoog ja nukukäsitsus olid tõelised šedöövrid. /.../
Rebase kõne alltekst ja see, mis ta mõtleb – kõik see paistis
nuku liikumises välja, tõstis äärmiselt mõjusaks pinge,
tekitades saalis hirmu, et Rebane võib kohe-kohe Kurekese ära
süüa. Ning küll siis oli saalis tunda pingelõdvestust, kui
Hernetont oskas selle küsimuse lahendada. Väga ilusasti ” musta
kabineti” abil oli kujutatud kurgede lendamist. Musta sameti ees
oli tüll, millele projitseeriti liikuvad pilved. Sameti ning
tülli vahel lendasid kured. See oli usutav ja
poeetiline.” 605 E. Startšenko: “Jutta Maisaarel olid väga
värvilised kujundused. Aga “Kurekese ja Hernetondi” kujundus
oli tagasihoidlikes toonides. Ikkagi vastavale meelolule. See oli
väga südamlik lugu. Õnnestunud lavastus. Me nägime tükk aega
vaeva, kuidas seda Hernetonti teha, mis materjalidest teda kokku
panna.” 606
|