NUKUTEATRI AJALUGU Prev Page Prev Page
Esileht
Saateks
Sissejuhatus
I osa. Algus
Eellugu
Esimestest Eesti alasid külastanud nukutruppidest
Esimesi katsetusi
Eesti nukuteatri sünd
August Libliku nukuteater (1933-1936)
Skupa teatrist ja tema külalisetenduste mõjust eesti nukuteatri arengule
Taavet Poska nukuteater
Eesti Draamateatri nukutrupp (1936-1944)
Eesti kutselise nukuteatri loomine
Õppereis Tšehhoslovakkiasse
Õpitu realiseerimine praktikas
Algupärane nukuseriaal
Nukutrupi ja repertuaari kujundamine
Draamateatri nukutrupp pärast juunipööret
Nukuteater sõja-aastail
Kutselise nukuteatri kujunemisaastate loomeolud ja iseloomulikud jooned
Riikliku Noorsooteatri nukuteater (1944-1948)
Nukuteater ümberkorraldusprotsessis
Visa tööga tehniliselt keeruliste suurlavastusteni
Kokkuvõtteks Noorsooteatri nukuteatri lühikesest, ent tulemusrikkast tööst
Nukuteater taas Draamateatri juures (1948-1951)
Uued ümberkorraldused teatrielus
"Reinuvader Rebane" Ferdinand Veike lavastajadebüüdiks
Moskva Riikliku Kesknukuteatri mõjust eesti nukuteatri arengule
Rahvuseepose kangelased nukulaval
Iseseisva Nukuteatri sündi ettevalmistavad lavastused
Nukumängust teistes linnades
Ugala nukuteater (1948-1951)
Kuressaare Teatri nukuteater (1949-1951)
Nukuteatritegemisest Tartus
II osa. Eesti Riiklik Nukuteater
Kujunemisaastad (1952-1955)
Iseseisva nukuteatri sünd
Repertuaari kujundamine
Tagasivaade esimesele tegevusaastale
Näitetrupi kujundamine
Klassikaline muinasjutt ajastu vaimus
Kriitika süüdistab teatrit pealiskaudsuses
Rahvuslik dramaturgia - täistabamus Nukuteatris
Nukuteater avab statsionaari
Puunukk Buratino üldise keskpärasuse taustal
Algusaastate kasvuraskused
Tõusuaastad (1956-1963)
Huvi rahvusliku dramaturgia vastu
Stiilipuhas klassikaline sirmiteater
Festivalidel Moskvas ja Bukarestis
Hooaeg pärast festivali
Stabiilne tööaasta
Itaallaste eeskujul ooper eesti nukulavale
Edu II rahvusvahelisel nukuteatrite festivalil Bukarestis
Esimene lavastus täiskasvanutele
Algupärase repertuaari osatähtsus suureneb
"Isand Seguini kitseke" - suure üldistusjõuga romantiline lavastus
Nukuteater koondab enda ümber autoriteringi
Rein Aguri esimene lavastus
Näitleja nukuteatris
Lavastaja nukuteatris
Kunstnik nukuteatris
Nukulavastuse muusikaline kujundus
Repertuaaripoliitika
Eesti nukunäitlejate õppestuudio
Ebastabiilsuse aastad (1964-1967)
Teater vajab muutusi
Repertuaaripilt mitmekesistub
Festivalitraditsiooni algus
"Olematu Odysseus" - pöördepunkt teatri kunstilises elus
F. Veike traditsiooniline nukuteater
Rein Agur oma teed otsimas
Raivo Laidre lahkumine Nukuteatrist
Nukuteater kuuenda ja seitsmenda aastakümne vahetusel (1968-1972)
Eesti teatri uuenemislaine haarab ka Nukuteatri
Eno Raud kirjutab Nukuteatrile
"Majake ratastel" ja "Memme musi" - edukad Riia festivalil
Uus Buratino
Õppestuudio lavastus
Uno Leies lavastab oma näidendi
Legend "Kurekesest ja Hernetondist"
Vallatu "Muinasjutt hiirepojast" ja süngevõitu "Lugu sepast"
Lood kutsikatest ja ahvidest
"Kaval-Ants ja Vanapagan" Rein Aguri noortetrupi algustähisena
Baltimaade nukuteatrite festival Kaunases 1971. aastal
Uno Leiese "Kiki ja Miki" ja Oskar Liigandi "Pikse pasun" - vastandliku nukutükid
Disney kangelased Väino Luubi lavastuses
Sirmiteater pakub uusi võimalusi
Kümnendivahetusele tagasi vaadates
Nukuteatri kuldsed seitsmekümnendad
Uus, avarduv nukuteater
"Muumimuinasjutu" avatud nukumäng
Nukuteatri poeetiline maailm
Jaan Urveti lavastajadebüüt Nukuteatris. Lihtsakoelised sirmilood
Eesti klassika nukulaval. Nukuteater avastab Illimari maailma
Mitmetasandiline, sümbolistlik nukuteater
Ferdinand Veike klassikaline sirmiteater
Hiirepoja ja elevandipoja uus lavaelu
Heljo Männi muinasjuttnäidend Helle Laasi lavastajadebüüdiks
Ferdinand Veike läheb kaasa avatud mänguga
Rein Aguri nukukompositsioon A. H. Tammsaare novellidest ja miniatuuridest
Helle Laasi lavastused
"Petja ja hunt" pakub improvisatsioonirõõmu
Ingo Normet ja Jaan Urvet - külalislavastajad Nukuteatris
Nukuteater ei ole ainult lasteteater
Veelkordne tagasipilk seitsmekümnendate aastate nukuteatrile
Rein Agur - eesti nukuteatri uuendaja
Nukuteater seitsmenda ja kaheksanda aastakümne vahetusel
Teatrisisesed vastuolud
"Tuhkatriinu" üllatav tõlgendus
Ferdinand Veike ühe loominguperioodi väärikas lõpp
Ferdinand Veike läbi kolleegide silmade
Ferdinand Veike mõtteid nukuteatrist
Kunstnik Jaak Vaus
Nukuteatri kaheksakümnendad aastad
Uus algus
Lastekriminull - noorte näitlejate nukumängukool
Intiimne laulukava ja laadateater
Nukumuusikal ja supershow
Igihaljad muinasjutud ja valmid
Hendrik Toompere debüüt lavastajana ja uudne näärilavastus
Tuhkurhobuse traagiline elukäik
"Pessi ja Illuusia" - armastus ja sõda
Edu Baltimaade festivalil Tallinnas
Nukker Näkineid ja lustlik Hiir
Uudne "Okasroosike"
Eesti Riikliku Nukuteatri kolm aastakümmet
Näidend inimese ja looduse suhetest
Eero Spriit külalislavastajana Nukuteatris
Rõõmsameelsed, poeetilised lavalood väikelastele
Shakespeare toob täiskasvanud publiku Nukuteatrisse
Taas algupärane dramaturgia
Teatriaasta täiskasvanuile
"Suveöö unenägu" lummab vaatajaid ja kriitikuid
Sirmiteater jääb
Tuglas aitab leida Eesti nukuteatri oma nägu
Ajas muutuv Gulliver
Mägramängust Kalevipojani
Absurdiklassikud nukuteatrisse
T. Å. Bringsværdi muinas-fantastiline nukunäidend
Leedulaste traagiline muinasjutt
Esimene jõuluetendus
Helle Laasi muinasjutuetendused
80-ndate aastate Nukuteater
90-ndad, muutuste aastad
Aguriga ja Agurita
Eero Spriit tuleb Nukuteatrisse
Nukuteatri suveõu
Repertuaar uueneb
"Faustike" ovaalsaalis
1990-ndate aastate teine pool
Uuslavastused suveõues
Eero Spriit lahkub ametist
Tuttavad muinasjututegelased
Nukuteater õpetab täiskasvanuile elutarkust
Trollid ja haldjad
Taas külalislavastajad
Debütandid Janno Põldma ja Evald Hermaküla
Nukuteatri lava jälle vanade tuttavate päralt
Evald Hermaküla võtab koorma kanda
Poolelijäänud töö viiakse lõpule
Tagasivaade 90-ndatele aastatele
Eesti Nukuteater taastab rahvusvahelised sidemed
Uus algus uuel sajandil
Sajandivahetus uute juhtidega
Andres Dvinjaninov riskib
Pilguheit tulevikku
Lõpetuseks
Allikaviited
Lisad
Eesti kutselise nukuteatri lavastusi aastail 1936-2004
Draamateater (1936-44 ja 1948-51)
Noorsooteater (1945-48)
Ugala (1948-51)
Kuressaare Teater (1949-51)
Vanemuine (1940 ja 1950)
Eesti Riiklik Nukuteater (1952-2004)
Lavastajad
Draamateater (1936-44 ja 1948-51)
Noorsooteater (1945-48)
Ugala (1948-51)
Kuressaare Teater (1949-51)
Vanemuine (1940 ja 1950)
Eesti Riiklik Nukuteater (1952-2004)
Kunstnikud
Draamateater (1936-44 ja 1948-51)
Noorsooteater (1945-48)
Ugala (1948-51)
Kuressaare Teater (1949-51)
Vanemuine (1940 ja 1950)
Eesti Riiklik Nukuteater (1952-2004)
Heliloojad, muusikalised kujundajad
Draamateater (1936-44 ja 1948-51)
Noorsooteater (1945-48)
Ugala (1948-51)
Kuressaare Teater (1949-51)
Vanemuine (1940 ja 1950)
Eesti Riiklik Nukuteater (1952-2004)
Eesti Riikliku Nukuteatri juhid 1952-2004
Eesti Riikliku Nukuteatri näitlejad 1952-2004
Aunimetused
Diplomeid, preemiaid
Festivale, külalisesinemisi, välissõite
Külalisnukuteatreid Eestis
Kauaaegsed töötajad ER Nukuteatris
Eesti Riikliku Nukuteatri töötajad 01.01.2002
Eesti Riikliku Nukuteatri töötajad 01.08.2004
Töötanud ER Nukuteatris
Isikunimede register
Ilmunud artikleid
Pildigalerii
Lühendid
CD abi-info
LÕPETUSEKS

Arvestades maailma rahvaste nukuteatri ajalugu muistsetest müsteeriumidest vanas Egiptuses (koguni 16. saj e.m.a) ja Makedoonia Aleksandrit lõbustanud tehislindudest Väike-Aasias (356–322 e.m.a), on Eesti kutselise nukuteatri seitsmendasse aastakümnesse ulatuv ajalugu väga lühike.

Eesti kutseline nukuteater tekkis kui traditsioonilisest sõnalavastusteatrist arenev võrse Draamastuudio teatri tiiva all. Oma kuuekümne viie aastase eksistentsi jooksul on Eesti kutseline nukuteater arenenud olustikulise kujunduse ja primitiivse nukuliikumisega teatrist huvitavaks suure üldistusjõu ning kujundlikkusega sünteesteatriks.

Muutused kuuekümnendate aastate lõpu ja seitsmekümnendate aastate alguse sõnateatris andsid tõuke ka nukuteatri uuenemiseks. Taotlemaks mitmetasandilist mängu ning lavateose idee jäägitumat, ulatuslikumat ja mitmekülgsemat avamist, püüab nukuteater kõrvuti oma teatriharu traditsiooniliste väljendusvahenditega (erisüsteemis nukud, sirm, varjuteater, must kabinet) avastada uusi, meie nukuteatri jaoks ebatraditsioonilisi väljendusvahendeid (näitleja avatud mäng nukuga, maskimäng, mängulisuse rõhutamine). Uusi väljendusvõimalusi pakkus näitlejate mängu sidumine maskide ja nukkudega, mis iseenesest ei olnud nukuteatrile uus avastus, vaid pärines mitmete rahvaste muistsetest rituaalsetest ja usulistest kombetalitustest.

Nüüdses üle kuuekümne viie aastases Eesti kutselises nukuteatris on eluõiguses nii traditsiooniline sirmiteater kui ka näitlejate avatud mäng nukuga.

Eesti Riiklikus Nukuteatris on viiekümne aasta jooksul olnud nii paremaid kui ka halvemaid aegu, nii kunstilise taseme tõusu kui ka madalseisu. Ent Nukuteater on jätkanud oma tööd, hoolimata kehvadest ruumitingimustest ja majandusoludest, hoolimata tulekahjuga kaasnenud statsionaarse esinemispaiga ajutisest kaotusest ja sunnitud asumisest ratastele, hoolimata juhtkonnavahetustest ja näitlejate tulekutest-minekutest.

Nukuteatrile on väga palju tähendanud ka need inimesed, keda laval näha ei ole või kelle nimigi ei seisa alati kavalehel, ent kelleta pole võimalik etenduse sünd ja teatri eksistents. Selliste väga pikaajalise tööstaažiga teatriinimeste hulka kuulub Väino Luup, kelle tööelu Nukuteatris näitlejana, lavastajana ja heliinsenerina kestis 45 aastat. Juba enam kui 46 aastat on nukutöökojas nukke valmistanud butafoor ja õmbleja Malle Paumann. Üle 36 aasta näitleja olnud Kalju Renel jätkab veelgi teatris töötamist, ühtekokku juba üle 44 aasta. Kassapidaja Milvi Ditmann on seda tööd teinud juba 40 aastat. Sama kaua on teatris olnud kostümeerija Maie Toompere, neist 31 aastat näitlejana. Üle 36 aasta oli ametis riietehoidjana ja valvurina Asta Lensment, 36 aastat lavameistri, näitleja, peaadministraatori ja direktori asetäitjana Harry Gustavson. 30 aasta jooksul valmisid nukud kunstnik-skulptor Elsa Startšenko käe all. Suure osa oma elust pühendasid Nukuteatrile peaadministraator ja direktori asetäitja Luule Ainula, valvur Miili Lepik, vanemvalgustaja Enn Lee, muusika-ala juhataja Vladimir Tarkpea, vanemraamatupidaja Irene Manara, näitejuhi abi Urve Paeorg, kassapidaja Eve Pikat, piletöör Herta Kaljumaa ja mitmed teisedki tublid Nukuteatri töötajad. Näitlejatest oli 41 aastat laval Malle Peedo, kellele osatäitmine “œRiskis” 2002. aastal jäi viimaseks. Tänaseks on 41 aastat laval olnud ka juba Hendrik Toompere ja pea 32 aastat Helle Laas.

Üle viiekümne aastasel Eesti Riiklikul Nukuteatril on taas käes uuenemise periood. Palju on juba muutunud nii väliselt kui sisuliselt. 1906. aastal valminud hoone, mis on Nukuteatri koduks olnud 49 aastat, sai põhjalikult uuendatud. Pärast paljusid aastakümneid ruumiprobleemide käes vaevelnud teater on lõpuks ometi kompleksselt remonditud, on saanud nii uue ja kaasaegse sisekujunduse kui ka teatrihoonele kohase välisviimistluse. Teater on oma näo pööranud noorte poole. Repertuaaris on olulisel kohal suured muusikalavastused. Teater laieneb ka väljapoole Tallinna. Teater elab.

“œIgal juhul on kõigi ühine arvamus, et Nukuteater peab edasi kestma ja seda kahju, mis tekiks selle žanri kadumisega Eestis, ei ole niisama lihtne korvata. Õpitakse siin kõike ju vanematelt kolleegidelt ning Nukuteater saab elada vaid traditsioonil. Et kaltsus ja papis nukku näha, on vaja seda last, kes on meis kõigis olemas, tuleb ta vaid üles leida. Nukuteater kaitseb meid “œpäris täis kasvamast” , nukud hoolitsevad selle eest, et meis muinasjutt ei kaoks.” 1082

Edasi

 

Converted from CHM to HTML with chm2web Pro 2.85 (unicode)