NUKUTEATRI AJALUGU Prev Page Prev Page
Esileht
Saateks
Sissejuhatus
I osa. Algus
Eellugu
Esimestest Eesti alasid külastanud nukutruppidest
Esimesi katsetusi
Eesti nukuteatri sünd
August Libliku nukuteater (1933-1936)
Skupa teatrist ja tema külalisetenduste mõjust eesti nukuteatri arengule
Taavet Poska nukuteater
Eesti Draamateatri nukutrupp (1936-1944)
Eesti kutselise nukuteatri loomine
Õppereis Tšehhoslovakkiasse
Õpitu realiseerimine praktikas
Algupärane nukuseriaal
Nukutrupi ja repertuaari kujundamine
Draamateatri nukutrupp pärast juunipööret
Nukuteater sõja-aastail
Kutselise nukuteatri kujunemisaastate loomeolud ja iseloomulikud jooned
Riikliku Noorsooteatri nukuteater (1944-1948)
Nukuteater ümberkorraldusprotsessis
Visa tööga tehniliselt keeruliste suurlavastusteni
Kokkuvõtteks Noorsooteatri nukuteatri lühikesest, ent tulemusrikkast tööst
Nukuteater taas Draamateatri juures (1948-1951)
Uued ümberkorraldused teatrielus
"Reinuvader Rebane" Ferdinand Veike lavastajadebüüdiks
Moskva Riikliku Kesknukuteatri mõjust eesti nukuteatri arengule
Rahvuseepose kangelased nukulaval
Iseseisva Nukuteatri sündi ettevalmistavad lavastused
Nukumängust teistes linnades
Ugala nukuteater (1948-1951)
Kuressaare Teatri nukuteater (1949-1951)
Nukuteatritegemisest Tartus
II osa. Eesti Riiklik Nukuteater
Kujunemisaastad (1952-1955)
Iseseisva nukuteatri sünd
Repertuaari kujundamine
Tagasivaade esimesele tegevusaastale
Näitetrupi kujundamine
Klassikaline muinasjutt ajastu vaimus
Kriitika süüdistab teatrit pealiskaudsuses
Rahvuslik dramaturgia - täistabamus Nukuteatris
Nukuteater avab statsionaari
Puunukk Buratino üldise keskpärasuse taustal
Algusaastate kasvuraskused
Tõusuaastad (1956-1963)
Huvi rahvusliku dramaturgia vastu
Stiilipuhas klassikaline sirmiteater
Festivalidel Moskvas ja Bukarestis
Hooaeg pärast festivali
Stabiilne tööaasta
Itaallaste eeskujul ooper eesti nukulavale
Edu II rahvusvahelisel nukuteatrite festivalil Bukarestis
Esimene lavastus täiskasvanutele
Algupärase repertuaari osatähtsus suureneb
"Isand Seguini kitseke" - suure üldistusjõuga romantiline lavastus
Nukuteater koondab enda ümber autoriteringi
Rein Aguri esimene lavastus
Näitleja nukuteatris
Lavastaja nukuteatris
Kunstnik nukuteatris
Nukulavastuse muusikaline kujundus
Repertuaaripoliitika
Eesti nukunäitlejate õppestuudio
Ebastabiilsuse aastad (1964-1967)
Teater vajab muutusi
Repertuaaripilt mitmekesistub
Festivalitraditsiooni algus
"Olematu Odysseus" - pöördepunkt teatri kunstilises elus
F. Veike traditsiooniline nukuteater
Rein Agur oma teed otsimas
Raivo Laidre lahkumine Nukuteatrist
Nukuteater kuuenda ja seitsmenda aastakümne vahetusel (1968-1972)
Eesti teatri uuenemislaine haarab ka Nukuteatri
Eno Raud kirjutab Nukuteatrile
"Majake ratastel" ja "Memme musi" - edukad Riia festivalil
Uus Buratino
Õppestuudio lavastus
Uno Leies lavastab oma näidendi
Legend "Kurekesest ja Hernetondist"
Vallatu "Muinasjutt hiirepojast" ja süngevõitu "Lugu sepast"
Lood kutsikatest ja ahvidest
"Kaval-Ants ja Vanapagan" Rein Aguri noortetrupi algustähisena
Baltimaade nukuteatrite festival Kaunases 1971. aastal
Uno Leiese "Kiki ja Miki" ja Oskar Liigandi "Pikse pasun" - vastandliku nukutükid
Disney kangelased Väino Luubi lavastuses
Sirmiteater pakub uusi võimalusi
Kümnendivahetusele tagasi vaadates
Nukuteatri kuldsed seitsmekümnendad
Uus, avarduv nukuteater
"Muumimuinasjutu" avatud nukumäng
Nukuteatri poeetiline maailm
Jaan Urveti lavastajadebüüt Nukuteatris. Lihtsakoelised sirmilood
Eesti klassika nukulaval. Nukuteater avastab Illimari maailma
Mitmetasandiline, sümbolistlik nukuteater
Ferdinand Veike klassikaline sirmiteater
Hiirepoja ja elevandipoja uus lavaelu
Heljo Männi muinasjuttnäidend Helle Laasi lavastajadebüüdiks
Ferdinand Veike läheb kaasa avatud mänguga
Rein Aguri nukukompositsioon A. H. Tammsaare novellidest ja miniatuuridest
Helle Laasi lavastused
"Petja ja hunt" pakub improvisatsioonirõõmu
Ingo Normet ja Jaan Urvet - külalislavastajad Nukuteatris
Nukuteater ei ole ainult lasteteater
Veelkordne tagasipilk seitsmekümnendate aastate nukuteatrile
Rein Agur - eesti nukuteatri uuendaja
Nukuteater seitsmenda ja kaheksanda aastakümne vahetusel
Teatrisisesed vastuolud
"Tuhkatriinu" üllatav tõlgendus
Ferdinand Veike ühe loominguperioodi väärikas lõpp
Ferdinand Veike läbi kolleegide silmade
Ferdinand Veike mõtteid nukuteatrist
Kunstnik Jaak Vaus
Nukuteatri kaheksakümnendad aastad
Uus algus
Lastekriminull - noorte näitlejate nukumängukool
Intiimne laulukava ja laadateater
Nukumuusikal ja supershow
Igihaljad muinasjutud ja valmid
Hendrik Toompere debüüt lavastajana ja uudne näärilavastus
Tuhkurhobuse traagiline elukäik
"Pessi ja Illuusia" - armastus ja sõda
Edu Baltimaade festivalil Tallinnas
Nukker Näkineid ja lustlik Hiir
Uudne "Okasroosike"
Eesti Riikliku Nukuteatri kolm aastakümmet
Näidend inimese ja looduse suhetest
Eero Spriit külalislavastajana Nukuteatris
Rõõmsameelsed, poeetilised lavalood väikelastele
Shakespeare toob täiskasvanud publiku Nukuteatrisse
Taas algupärane dramaturgia
Teatriaasta täiskasvanuile
"Suveöö unenägu" lummab vaatajaid ja kriitikuid
Sirmiteater jääb
Tuglas aitab leida Eesti nukuteatri oma nägu
Ajas muutuv Gulliver
Mägramängust Kalevipojani
Absurdiklassikud nukuteatrisse
T. Å. Bringsværdi muinas-fantastiline nukunäidend
Leedulaste traagiline muinasjutt
Esimene jõuluetendus
Helle Laasi muinasjutuetendused
80-ndate aastate Nukuteater
90-ndad, muutuste aastad
Aguriga ja Agurita
Eero Spriit tuleb Nukuteatrisse
Nukuteatri suveõu
Repertuaar uueneb
"Faustike" ovaalsaalis
1990-ndate aastate teine pool
Uuslavastused suveõues
Eero Spriit lahkub ametist
Tuttavad muinasjututegelased
Nukuteater õpetab täiskasvanuile elutarkust
Trollid ja haldjad
Taas külalislavastajad
Debütandid Janno Põldma ja Evald Hermaküla
Nukuteatri lava jälle vanade tuttavate päralt
Evald Hermaküla võtab koorma kanda
Poolelijäänud töö viiakse lõpule
Tagasivaade 90-ndatele aastatele
Eesti Nukuteater taastab rahvusvahelised sidemed
Uus algus uuel sajandil
Sajandivahetus uute juhtidega
Andres Dvinjaninov riskib
Pilguheit tulevikku
Lõpetuseks
Allikaviited
Lisad
Eesti kutselise nukuteatri lavastusi aastail 1936-2004
Draamateater (1936-44 ja 1948-51)
Noorsooteater (1945-48)
Ugala (1948-51)
Kuressaare Teater (1949-51)
Vanemuine (1940 ja 1950)
Eesti Riiklik Nukuteater (1952-2004)
Lavastajad
Draamateater (1936-44 ja 1948-51)
Noorsooteater (1945-48)
Ugala (1948-51)
Kuressaare Teater (1949-51)
Vanemuine (1940 ja 1950)
Eesti Riiklik Nukuteater (1952-2004)
Kunstnikud
Draamateater (1936-44 ja 1948-51)
Noorsooteater (1945-48)
Ugala (1948-51)
Kuressaare Teater (1949-51)
Vanemuine (1940 ja 1950)
Eesti Riiklik Nukuteater (1952-2004)
Heliloojad, muusikalised kujundajad
Draamateater (1936-44 ja 1948-51)
Noorsooteater (1945-48)
Ugala (1948-51)
Kuressaare Teater (1949-51)
Vanemuine (1940 ja 1950)
Eesti Riiklik Nukuteater (1952-2004)
Eesti Riikliku Nukuteatri juhid 1952-2004
Eesti Riikliku Nukuteatri näitlejad 1952-2004
Aunimetused
Diplomeid, preemiaid
Festivale, külalisesinemisi, välissõite
Külalisnukuteatreid Eestis
Kauaaegsed töötajad ER Nukuteatris
Eesti Riikliku Nukuteatri töötajad 01.01.2002
Eesti Riikliku Nukuteatri töötajad 01.08.2004
Töötanud ER Nukuteatris
Isikunimede register
Ilmunud artikleid
Pildigalerii
Lühendid
CD abi-info
II osa. Eesti Riiklik Nukuteater

NUKUTEATRI KULDSED SEITSMEKÜMNENDAD

FERDINAND VEIKE LÄHEB KAASA AVATUD MÄNGUGA

Omapäraseks põnevaks materjaliks Nukuteatrile oli ka 1977. a lõpus esietendunud V. Novatski/J. Fridmani kriminaalne nukunäidend “œVana veski viirastused” , mille vastavalt eesti oludele töötas ümber J. Saar. F. Veike oli seekord temale omasema sirmiteatri asendanud avatud mänguga. Ilmselt tingisid seda ka külaliskunstniku, karikaturistina tuntud Hugo Hiibuse teistsuguse konstruktsiooniga nukud. Need olid umbes meetri kõrgused. Näitleja üks käsi pea liigutamiseks oli selle sees, teine käsi nuku üheks käeks. Nuku jalad olid kinnitatud näitleja jalgade külge. Nukud olid kavandatud karikatuursetena, tegelikkuses tulid nad välja märksa realistlikemana. Huvitav oli kass Feliks – kollane, karvane, punase salliga. Vedru võimaldas venitada keret vahel kuni meetri pikkuseks. Näitlejad nägid välja nagu tondid mustades kapuutsiga jakkides. Põnevalt oli kunstnikul kavandatud seadusesilm – ainult üks silm, aga arutu hulk käsi püstoliga ja ilma.783 Kummitusliku salapärasuse efekti loomisel pidi tähtsat osa etendama valgustus.

Kavatsused olid aga märksa huvitavamad kui tulemus. Ilmselt olid piduriks teatri tollased tehnilised võimalused. Valgused olid ebamäärased, kuidagi määrdunud kogumuljega, laskmata mõjule pääseda huvitaval eritasapinnalisel sirmil – veskil oma mängupindade funktsiooni täitvate akendega.

“œVana veski viirastused” oli tehniliselt väga töömahukas, suurejooneline lavastus. Selles osales suurim teatri kolmest näitetrupist.

R. Reiljan pidas lavastust žanripäraseks, küllaltki kompaktseks, kus misanstseenid olid oskuslikult kogu lava kasutades üles ehitatud. Kuid ometigi oleks võinud kriitiku arvates kogumulje olla veelgi parem, kui näitlejad mängiksid ansamblis. “œParaku ei haaku aga nende mäng kohati küllaldaselt. On näha kääre kõige vanemate ja kõige nooremate näitlejate mängulaadide vahel. Ja nii veider kui see ka pole, näib küsimusi tekitavat staažikate näitlejate mäng.” 784 Huvitavamate näitlejatöödena märkis kriitik noore näitleja Indrek Tamre põnevat, mitmetahulist karakterit omavat tõeliselt kassilikku Feliksit (samas osas ka Harry Gustavson), Evi Uusi nüansirikast tillukest terast hiirekest ning sama rolli teatri uustulnuka Viiu Kõrvitsa esituses. Meeldiva üllatuse valmistas nooruke Tiit Soodla Hulkuva Koerana, kes pärast osutus detektiiviks.

Hinnangud “œVana veski viirastustele” teatri kunstinõukogus olid küllaltki vastandlikud.785 R. Reiljan: “œPõnevalt on välja tulnud. Vastab sellele materjalile. Niisugust lavastust pole ju Nukuteatris varem olnud. Näitlejatöödest oli suurim rõõm Harry Gustavsoni kass. Evi Uus üllatas mind ka. Tema loomingus oli see suur edasiminek. Kujundus meeldis.” H. Tomson: ” Muusika meeldis mulle väga. Seob ja abistab. Hiibuse töö samuti. Gustavson – esimest korda tegi päris näitlejatöö valmis. Samuti Uus.” J. Vaus: “œKui J. Saar seda näidendit ette luges, oli palju huvitavam. Täna väga venis. Ka kavandid olid palju huvitavamad kui nukud. Nukk + näitleja mulle täna ei meeldinud. Mäng oli olustikuline. Nukud realistlikud. /.../ Ma kujutan ette, et sirmitükina oleks see lugu rohkem võitnud. /.../ Näitlejad tegid, mis nad suutsid. Valgused olid ebamäärased, mudane valgus.” P. Pedajas: “œKiidan Grapsi tööd. Muusika selle lavastuse juurde sobis.” R. Agur: “œMoega kaasaminek. Sirmita mängimine on praegu moes. Veikele pean ütlema – liiga palju tuttavaid asju. /.../ Nukud olustikulises tükis ei mängi. Meeldis esimene viis minutit ja Gustavson. /.../ Nukud oleks võinud olla lakoonilisemad. Käärid tekkisid, sest valiti (minu arvates) vale mängulaad." J. Saar: ” Täna oli tõepoolest väga halb etendus. Täna ta ei vastanud materjalile. Näitleja peab kasvama nukuga kokku. Tempo.” G. Graps: "II vaatus oli igav. Üldiselt tükk meeldis. Oli häid ütlusi, mõte tuleb välja. Vahest mõistetav 15-16aastastele.” H. Hiibus: “œTinglikkuse küsimus – see on õige. Nukud tehti väga hästi, paremini kui minu kavandid. Hiir oli nagu peotüdruk. Vahest muidu poleks ta üldse välja paistnud.” L. Vellerand: ” Kõige tugevamad komponendid selles lavastuses olid: muusika. Lavakujundus ja mäng nukkudega. /.../ Režiis on puudu poeetilisest atmosfäärist ja kompositsioonist. Huumori alged on olemas kassil. Aga ta teeb seda rolli olustikulise karakteri tasemel. Hiir meeldis mulle kõige rohkem. Ka ta väliskuju. Kõige terviklikum karakter selles lavastuses. Ühelt poolt kriminaalne põnevus, teiselt poolt huumor – see oleks ideaal, kuhu pürgida.”

Edasi

 

Converted from CHM to HTML with chm2web Pro 2.85 (unicode)