NUKUTEATRI AJALUGU Prev Page Prev Page
Esileht
Saateks
Sissejuhatus
I osa. Algus
Eellugu
Esimestest Eesti alasid külastanud nukutruppidest
Esimesi katsetusi
Eesti nukuteatri sünd
August Libliku nukuteater (1933-1936)
Skupa teatrist ja tema külalisetenduste mõjust eesti nukuteatri arengule
Taavet Poska nukuteater
Eesti Draamateatri nukutrupp (1936-1944)
Eesti kutselise nukuteatri loomine
Õppereis Tšehhoslovakkiasse
Õpitu realiseerimine praktikas
Algupärane nukuseriaal
Nukutrupi ja repertuaari kujundamine
Draamateatri nukutrupp pärast juunipööret
Nukuteater sõja-aastail
Kutselise nukuteatri kujunemisaastate loomeolud ja iseloomulikud jooned
Riikliku Noorsooteatri nukuteater (1944-1948)
Nukuteater ümberkorraldusprotsessis
Visa tööga tehniliselt keeruliste suurlavastusteni
Kokkuvõtteks Noorsooteatri nukuteatri lühikesest, ent tulemusrikkast tööst
Nukuteater taas Draamateatri juures (1948-1951)
Uued ümberkorraldused teatrielus
"Reinuvader Rebane" Ferdinand Veike lavastajadebüüdiks
Moskva Riikliku Kesknukuteatri mõjust eesti nukuteatri arengule
Rahvuseepose kangelased nukulaval
Iseseisva Nukuteatri sündi ettevalmistavad lavastused
Nukumängust teistes linnades
Ugala nukuteater (1948-1951)
Kuressaare Teatri nukuteater (1949-1951)
Nukuteatritegemisest Tartus
II osa. Eesti Riiklik Nukuteater
Kujunemisaastad (1952-1955)
Iseseisva nukuteatri sünd
Repertuaari kujundamine
Tagasivaade esimesele tegevusaastale
Näitetrupi kujundamine
Klassikaline muinasjutt ajastu vaimus
Kriitika süüdistab teatrit pealiskaudsuses
Rahvuslik dramaturgia - täistabamus Nukuteatris
Nukuteater avab statsionaari
Puunukk Buratino üldise keskpärasuse taustal
Algusaastate kasvuraskused
Tõusuaastad (1956-1963)
Huvi rahvusliku dramaturgia vastu
Stiilipuhas klassikaline sirmiteater
Festivalidel Moskvas ja Bukarestis
Hooaeg pärast festivali
Stabiilne tööaasta
Itaallaste eeskujul ooper eesti nukulavale
Edu II rahvusvahelisel nukuteatrite festivalil Bukarestis
Esimene lavastus täiskasvanutele
Algupärase repertuaari osatähtsus suureneb
"Isand Seguini kitseke" - suure üldistusjõuga romantiline lavastus
Nukuteater koondab enda ümber autoriteringi
Rein Aguri esimene lavastus
Näitleja nukuteatris
Lavastaja nukuteatris
Kunstnik nukuteatris
Nukulavastuse muusikaline kujundus
Repertuaaripoliitika
Eesti nukunäitlejate õppestuudio
Ebastabiilsuse aastad (1964-1967)
Teater vajab muutusi
Repertuaaripilt mitmekesistub
Festivalitraditsiooni algus
"Olematu Odysseus" - pöördepunkt teatri kunstilises elus
F. Veike traditsiooniline nukuteater
Rein Agur oma teed otsimas
Raivo Laidre lahkumine Nukuteatrist
Nukuteater kuuenda ja seitsmenda aastakümne vahetusel (1968-1972)
Eesti teatri uuenemislaine haarab ka Nukuteatri
Eno Raud kirjutab Nukuteatrile
"Majake ratastel" ja "Memme musi" - edukad Riia festivalil
Uus Buratino
Õppestuudio lavastus
Uno Leies lavastab oma näidendi
Legend "Kurekesest ja Hernetondist"
Vallatu "Muinasjutt hiirepojast" ja süngevõitu "Lugu sepast"
Lood kutsikatest ja ahvidest
"Kaval-Ants ja Vanapagan" Rein Aguri noortetrupi algustähisena
Baltimaade nukuteatrite festival Kaunases 1971. aastal
Uno Leiese "Kiki ja Miki" ja Oskar Liigandi "Pikse pasun" - vastandliku nukutükid
Disney kangelased Väino Luubi lavastuses
Sirmiteater pakub uusi võimalusi
Kümnendivahetusele tagasi vaadates
Nukuteatri kuldsed seitsmekümnendad
Uus, avarduv nukuteater
"Muumimuinasjutu" avatud nukumäng
Nukuteatri poeetiline maailm
Jaan Urveti lavastajadebüüt Nukuteatris. Lihtsakoelised sirmilood
Eesti klassika nukulaval. Nukuteater avastab Illimari maailma
Mitmetasandiline, sümbolistlik nukuteater
Ferdinand Veike klassikaline sirmiteater
Hiirepoja ja elevandipoja uus lavaelu
Heljo Männi muinasjuttnäidend Helle Laasi lavastajadebüüdiks
Ferdinand Veike läheb kaasa avatud mänguga
Rein Aguri nukukompositsioon A. H. Tammsaare novellidest ja miniatuuridest
Helle Laasi lavastused
"Petja ja hunt" pakub improvisatsioonirõõmu
Ingo Normet ja Jaan Urvet - külalislavastajad Nukuteatris
Nukuteater ei ole ainult lasteteater
Veelkordne tagasipilk seitsmekümnendate aastate nukuteatrile
Rein Agur - eesti nukuteatri uuendaja
Nukuteater seitsmenda ja kaheksanda aastakümne vahetusel
Teatrisisesed vastuolud
"Tuhkatriinu" üllatav tõlgendus
Ferdinand Veike ühe loominguperioodi väärikas lõpp
Ferdinand Veike läbi kolleegide silmade
Ferdinand Veike mõtteid nukuteatrist
Kunstnik Jaak Vaus
Nukuteatri kaheksakümnendad aastad
Uus algus
Lastekriminull - noorte näitlejate nukumängukool
Intiimne laulukava ja laadateater
Nukumuusikal ja supershow
Igihaljad muinasjutud ja valmid
Hendrik Toompere debüüt lavastajana ja uudne näärilavastus
Tuhkurhobuse traagiline elukäik
"Pessi ja Illuusia" - armastus ja sõda
Edu Baltimaade festivalil Tallinnas
Nukker Näkineid ja lustlik Hiir
Uudne "Okasroosike"
Eesti Riikliku Nukuteatri kolm aastakümmet
Näidend inimese ja looduse suhetest
Eero Spriit külalislavastajana Nukuteatris
Rõõmsameelsed, poeetilised lavalood väikelastele
Shakespeare toob täiskasvanud publiku Nukuteatrisse
Taas algupärane dramaturgia
Teatriaasta täiskasvanuile
"Suveöö unenägu" lummab vaatajaid ja kriitikuid
Sirmiteater jääb
Tuglas aitab leida Eesti nukuteatri oma nägu
Ajas muutuv Gulliver
Mägramängust Kalevipojani
Absurdiklassikud nukuteatrisse
T. Å. Bringsværdi muinas-fantastiline nukunäidend
Leedulaste traagiline muinasjutt
Esimene jõuluetendus
Helle Laasi muinasjutuetendused
80-ndate aastate Nukuteater
90-ndad, muutuste aastad
Aguriga ja Agurita
Eero Spriit tuleb Nukuteatrisse
Nukuteatri suveõu
Repertuaar uueneb
"Faustike" ovaalsaalis
1990-ndate aastate teine pool
Uuslavastused suveõues
Eero Spriit lahkub ametist
Tuttavad muinasjututegelased
Nukuteater õpetab täiskasvanuile elutarkust
Trollid ja haldjad
Taas külalislavastajad
Debütandid Janno Põldma ja Evald Hermaküla
Nukuteatri lava jälle vanade tuttavate päralt
Evald Hermaküla võtab koorma kanda
Poolelijäänud töö viiakse lõpule
Tagasivaade 90-ndatele aastatele
Eesti Nukuteater taastab rahvusvahelised sidemed
Uus algus uuel sajandil
Sajandivahetus uute juhtidega
Andres Dvinjaninov riskib
Pilguheit tulevikku
Lõpetuseks
Allikaviited
Lisad
Eesti kutselise nukuteatri lavastusi aastail 1936-2004
Draamateater (1936-44 ja 1948-51)
Noorsooteater (1945-48)
Ugala (1948-51)
Kuressaare Teater (1949-51)
Vanemuine (1940 ja 1950)
Eesti Riiklik Nukuteater (1952-2004)
Lavastajad
Draamateater (1936-44 ja 1948-51)
Noorsooteater (1945-48)
Ugala (1948-51)
Kuressaare Teater (1949-51)
Vanemuine (1940 ja 1950)
Eesti Riiklik Nukuteater (1952-2004)
Kunstnikud
Draamateater (1936-44 ja 1948-51)
Noorsooteater (1945-48)
Ugala (1948-51)
Kuressaare Teater (1949-51)
Vanemuine (1940 ja 1950)
Eesti Riiklik Nukuteater (1952-2004)
Heliloojad, muusikalised kujundajad
Draamateater (1936-44 ja 1948-51)
Noorsooteater (1945-48)
Ugala (1948-51)
Kuressaare Teater (1949-51)
Vanemuine (1940 ja 1950)
Eesti Riiklik Nukuteater (1952-2004)
Eesti Riikliku Nukuteatri juhid 1952-2004
Eesti Riikliku Nukuteatri näitlejad 1952-2004
Aunimetused
Diplomeid, preemiaid
Festivale, külalisesinemisi, välissõite
Külalisnukuteatreid Eestis
Kauaaegsed töötajad ER Nukuteatris
Eesti Riikliku Nukuteatri töötajad 01.01.2002
Eesti Riikliku Nukuteatri töötajad 01.08.2004
Töötanud ER Nukuteatris
Isikunimede register
Ilmunud artikleid
Pildigalerii
Lühendid
CD abi-info
II osa. Eesti Riiklik Nukuteater

PILGUHEIT TULEVIKKU

Juuniks 2001 oli Andres Dvinjaninov olnud Nukuteatri kunstiline juht kümme kuud. Ees oli ootamas Nukuteatri 50. sünnipäeva tähistamine.

A. Dvinjaninov: “œKümne kuu jooksul on Nukuteatris üsna palju toimunud. On toimunud Nukuteatri neljakümne üheksa aastases ajaloos täiesti enneolematuid asju, nagu näiteks talvine jõululavastus Nukuteatri õues. Suveõuest sai talveõu. See ettevõtmine oli vägagi edukas: kunstnik Iir Hermeliin sai Eesti teatripreemia, külastajate arv ühe kuu jooksul oli ligi 7000. Lisaks veel 9000 inimest, kes saalis vaatasid etendust “œPäkapikk on päkapikk” . Vaatajate arv kasvas, vaatamata sellele, et 2000. a suvine hooaeg oli täiesti publikupuudulik. On pakutud kogupererõõmu maailmakuulsa põrsa “œBabe” lavaletoomisega (lavastaja Eero Spriit). Teatrisse on taas oma energiaga tulnud Ferdinand Veike (pärast kahekümneaastast vaheaega! – E.V.), kes korraldab nii kohtumisõhtuid kui tutvustab omi nukke jne. Teatri 50-nda aasta juubeli eel on see päris armas samm. Hooaja lõpuks tuli välja algupärane noortemuusikal “œRisk” .

Algupäraseid muusikale meil palju ei ole ja lugedes ülipositiivset kriitikat Eesti tippkriitikute sulest, võib öelda, et see hooaja lõppakord muusikalina on minu jaoks uskumatu. Nukuteatri ajaloos on enneolematu, et nii väikese eelarvega teatris midagi nii suurejoonelist teoks sai. Ma ei oleks oodanudki, et see võib meie teatril nõnda hästi välja kukkuda.

On õnnestunud majja tuua suuri investeeringuid, seetõttu saab Nukuteatris alustada suurt remonti. Kui siiamaani tehti seda samm-sammult, ruumide kaupa, siis täna on meie teatril esmakordselt võimalus praktiliselt kolmveerand maja, keldrist kuni katuseni saada tänapäevastele nõuetele vastavaks, koos black box saali ja kõige muuga, mis nüüdisaegse teatri juurde kuulub.

Selle minu esimese tööaasta jooksul, mis küll alles sügisel täis saab, on Nukuteater suutnud ületada üsna mitu latti ja seda tänu kõigile neile, kes lähevad lavale, neile, kes teenindavad, neile, kes toodavad jne, seepärast et eesmärgid on asetatud väga kõrgele. Ma olen tänulik neile kõigile, kes on nende ülesannete juures olnud ja lati ületamisele kaasa aidanud. See on olnud pöörane hooaeg, aga vegeteerimisel ei ole ju mõtet.

Minu nägemust mööda peaks meie teater olema kõikidele alaealistele, kõikide vahenditega: nukkudega või elavplaaniga või muusikaga või varjuteatriga /.../ – ükskõik kuidas. Kui on hea idee, siis on kõik hästi, aga kategoorilist programmi, et me peame kindlasti nukkudega täiskasvanutele tegema, ma ei näe. Kui on hea lavastus, siis ei huvita vaatajat, kas see on nukuteater, varjuteater, tavateater või mis iganes. Retsept on küllalt lihtne –teha häid lavastusi. Kui Nukuteater võidab teatri aastapreemia parima lavastusega, parima peaosatäitjaga, mis võib olla nukk jne, siis on teatril ka publikut. Meie teatril on raskem kui teistel teatritel tänu sellele, et nukuteater pole Eestis nii populaarne kui Tšehhis, Poolas jne.

Miks ma võtsin vastu pakkumise – tulla Nukuteatrisse? Mind võlus selle teatriliigi võimalusterohkus ja väljakutse proovida liigutada, lükata-tõmmata seda teatrit edasi. Nii halvas olukorras teatrit Eestis teist ei olnud, kui oli Nukuteater möödunud sügisel. See lootusetus ja see masendus, mis siin valitses... Mind kui väljast tulijat võlus võimalus aktiivselt osaleda selle teatri taaskäimatõmbamisel.

Sügisel laieneb Nukuteater ka Tartusse. Nimelt alustab tööd Nukuteatri filiaal Tartus Lutsu tänaval. Samas majas on ka mänguasjamuuseum. See oleks siis niisugune lastekeskus Tartu linna lastele. Minul endal on kavas Tartu filiaali tarbeks lavastada “œSööbik ja pisik” .” 1080

Ajalehele Postimees antud intervjuus ütles A. Dvinjaninov: “œNukuteater on Eesti kõige vajalikum teater. Seda tuleb teha kõige suurema missiooni- ja vastutustundega, sest see on suunatud neile, keda on veel võimalik teatrit armastama panna.” 1081

Nukuteatri saal enne remonti (2001).

Nukuteatri fuajee enne remonti (2001).

Nukuteatri saal peale remonti (2002).

Nukuteatri fuajee peale remonti (2002).

Edasi

 

Converted from CHM to HTML with chm2web Pro 2.85 (unicode)