NUKUTEATRI AJALUGU Prev Page Prev Page
Esileht
Saateks
Sissejuhatus
I osa. Algus
Eellugu
Esimestest Eesti alasid külastanud nukutruppidest
Esimesi katsetusi
Eesti nukuteatri sünd
August Libliku nukuteater (1933-1936)
Skupa teatrist ja tema külalisetenduste mõjust eesti nukuteatri arengule
Taavet Poska nukuteater
Eesti Draamateatri nukutrupp (1936-1944)
Eesti kutselise nukuteatri loomine
Õppereis Tšehhoslovakkiasse
Õpitu realiseerimine praktikas
Algupärane nukuseriaal
Nukutrupi ja repertuaari kujundamine
Draamateatri nukutrupp pärast juunipööret
Nukuteater sõja-aastail
Kutselise nukuteatri kujunemisaastate loomeolud ja iseloomulikud jooned
Riikliku Noorsooteatri nukuteater (1944-1948)
Nukuteater ümberkorraldusprotsessis
Visa tööga tehniliselt keeruliste suurlavastusteni
Kokkuvõtteks Noorsooteatri nukuteatri lühikesest, ent tulemusrikkast tööst
Nukuteater taas Draamateatri juures (1948-1951)
Uued ümberkorraldused teatrielus
"Reinuvader Rebane" Ferdinand Veike lavastajadebüüdiks
Moskva Riikliku Kesknukuteatri mõjust eesti nukuteatri arengule
Rahvuseepose kangelased nukulaval
Iseseisva Nukuteatri sündi ettevalmistavad lavastused
Nukumängust teistes linnades
Ugala nukuteater (1948-1951)
Kuressaare Teatri nukuteater (1949-1951)
Nukuteatritegemisest Tartus
II osa. Eesti Riiklik Nukuteater
Kujunemisaastad (1952-1955)
Iseseisva nukuteatri sünd
Repertuaari kujundamine
Tagasivaade esimesele tegevusaastale
Näitetrupi kujundamine
Klassikaline muinasjutt ajastu vaimus
Kriitika süüdistab teatrit pealiskaudsuses
Rahvuslik dramaturgia - täistabamus Nukuteatris
Nukuteater avab statsionaari
Puunukk Buratino üldise keskpärasuse taustal
Algusaastate kasvuraskused
Tõusuaastad (1956-1963)
Huvi rahvusliku dramaturgia vastu
Stiilipuhas klassikaline sirmiteater
Festivalidel Moskvas ja Bukarestis
Hooaeg pärast festivali
Stabiilne tööaasta
Itaallaste eeskujul ooper eesti nukulavale
Edu II rahvusvahelisel nukuteatrite festivalil Bukarestis
Esimene lavastus täiskasvanutele
Algupärase repertuaari osatähtsus suureneb
"Isand Seguini kitseke" - suure üldistusjõuga romantiline lavastus
Nukuteater koondab enda ümber autoriteringi
Rein Aguri esimene lavastus
Näitleja nukuteatris
Lavastaja nukuteatris
Kunstnik nukuteatris
Nukulavastuse muusikaline kujundus
Repertuaaripoliitika
Eesti nukunäitlejate õppestuudio
Ebastabiilsuse aastad (1964-1967)
Teater vajab muutusi
Repertuaaripilt mitmekesistub
Festivalitraditsiooni algus
"Olematu Odysseus" - pöördepunkt teatri kunstilises elus
F. Veike traditsiooniline nukuteater
Rein Agur oma teed otsimas
Raivo Laidre lahkumine Nukuteatrist
Nukuteater kuuenda ja seitsmenda aastakümne vahetusel (1968-1972)
Eesti teatri uuenemislaine haarab ka Nukuteatri
Eno Raud kirjutab Nukuteatrile
"Majake ratastel" ja "Memme musi" - edukad Riia festivalil
Uus Buratino
Õppestuudio lavastus
Uno Leies lavastab oma näidendi
Legend "Kurekesest ja Hernetondist"
Vallatu "Muinasjutt hiirepojast" ja süngevõitu "Lugu sepast"
Lood kutsikatest ja ahvidest
"Kaval-Ants ja Vanapagan" Rein Aguri noortetrupi algustähisena
Baltimaade nukuteatrite festival Kaunases 1971. aastal
Uno Leiese "Kiki ja Miki" ja Oskar Liigandi "Pikse pasun" - vastandliku nukutükid
Disney kangelased Väino Luubi lavastuses
Sirmiteater pakub uusi võimalusi
Kümnendivahetusele tagasi vaadates
Nukuteatri kuldsed seitsmekümnendad
Uus, avarduv nukuteater
"Muumimuinasjutu" avatud nukumäng
Nukuteatri poeetiline maailm
Jaan Urveti lavastajadebüüt Nukuteatris. Lihtsakoelised sirmilood
Eesti klassika nukulaval. Nukuteater avastab Illimari maailma
Mitmetasandiline, sümbolistlik nukuteater
Ferdinand Veike klassikaline sirmiteater
Hiirepoja ja elevandipoja uus lavaelu
Heljo Männi muinasjuttnäidend Helle Laasi lavastajadebüüdiks
Ferdinand Veike läheb kaasa avatud mänguga
Rein Aguri nukukompositsioon A. H. Tammsaare novellidest ja miniatuuridest
Helle Laasi lavastused
"Petja ja hunt" pakub improvisatsioonirõõmu
Ingo Normet ja Jaan Urvet - külalislavastajad Nukuteatris
Nukuteater ei ole ainult lasteteater
Veelkordne tagasipilk seitsmekümnendate aastate nukuteatrile
Rein Agur - eesti nukuteatri uuendaja
Nukuteater seitsmenda ja kaheksanda aastakümne vahetusel
Teatrisisesed vastuolud
"Tuhkatriinu" üllatav tõlgendus
Ferdinand Veike ühe loominguperioodi väärikas lõpp
Ferdinand Veike läbi kolleegide silmade
Ferdinand Veike mõtteid nukuteatrist
Kunstnik Jaak Vaus
Nukuteatri kaheksakümnendad aastad
Uus algus
Lastekriminull - noorte näitlejate nukumängukool
Intiimne laulukava ja laadateater
Nukumuusikal ja supershow
Igihaljad muinasjutud ja valmid
Hendrik Toompere debüüt lavastajana ja uudne näärilavastus
Tuhkurhobuse traagiline elukäik
"Pessi ja Illuusia" - armastus ja sõda
Edu Baltimaade festivalil Tallinnas
Nukker Näkineid ja lustlik Hiir
Uudne "Okasroosike"
Eesti Riikliku Nukuteatri kolm aastakümmet
Näidend inimese ja looduse suhetest
Eero Spriit külalislavastajana Nukuteatris
Rõõmsameelsed, poeetilised lavalood väikelastele
Shakespeare toob täiskasvanud publiku Nukuteatrisse
Taas algupärane dramaturgia
Teatriaasta täiskasvanuile
"Suveöö unenägu" lummab vaatajaid ja kriitikuid
Sirmiteater jääb
Tuglas aitab leida Eesti nukuteatri oma nägu
Ajas muutuv Gulliver
Mägramängust Kalevipojani
Absurdiklassikud nukuteatrisse
T. Å. Bringsværdi muinas-fantastiline nukunäidend
Leedulaste traagiline muinasjutt
Esimene jõuluetendus
Helle Laasi muinasjutuetendused
80-ndate aastate Nukuteater
90-ndad, muutuste aastad
Aguriga ja Agurita
Eero Spriit tuleb Nukuteatrisse
Nukuteatri suveõu
Repertuaar uueneb
"Faustike" ovaalsaalis
1990-ndate aastate teine pool
Uuslavastused suveõues
Eero Spriit lahkub ametist
Tuttavad muinasjututegelased
Nukuteater õpetab täiskasvanuile elutarkust
Trollid ja haldjad
Taas külalislavastajad
Debütandid Janno Põldma ja Evald Hermaküla
Nukuteatri lava jälle vanade tuttavate päralt
Evald Hermaküla võtab koorma kanda
Poolelijäänud töö viiakse lõpule
Tagasivaade 90-ndatele aastatele
Eesti Nukuteater taastab rahvusvahelised sidemed
Uus algus uuel sajandil
Sajandivahetus uute juhtidega
Andres Dvinjaninov riskib
Pilguheit tulevikku
Lõpetuseks
Allikaviited
Lisad
Eesti kutselise nukuteatri lavastusi aastail 1936-2004
Draamateater (1936-44 ja 1948-51)
Noorsooteater (1945-48)
Ugala (1948-51)
Kuressaare Teater (1949-51)
Vanemuine (1940 ja 1950)
Eesti Riiklik Nukuteater (1952-2004)
Lavastajad
Draamateater (1936-44 ja 1948-51)
Noorsooteater (1945-48)
Ugala (1948-51)
Kuressaare Teater (1949-51)
Vanemuine (1940 ja 1950)
Eesti Riiklik Nukuteater (1952-2004)
Kunstnikud
Draamateater (1936-44 ja 1948-51)
Noorsooteater (1945-48)
Ugala (1948-51)
Kuressaare Teater (1949-51)
Vanemuine (1940 ja 1950)
Eesti Riiklik Nukuteater (1952-2004)
Heliloojad, muusikalised kujundajad
Draamateater (1936-44 ja 1948-51)
Noorsooteater (1945-48)
Ugala (1948-51)
Kuressaare Teater (1949-51)
Vanemuine (1940 ja 1950)
Eesti Riiklik Nukuteater (1952-2004)
Eesti Riikliku Nukuteatri juhid 1952-2004
Eesti Riikliku Nukuteatri näitlejad 1952-2004
Aunimetused
Diplomeid, preemiaid
Festivale, külalisesinemisi, välissõite
Külalisnukuteatreid Eestis
Kauaaegsed töötajad ER Nukuteatris
Eesti Riikliku Nukuteatri töötajad 01.01.2002
Eesti Riikliku Nukuteatri töötajad 01.08.2004
Töötanud ER Nukuteatris
Isikunimede register
Ilmunud artikleid
Pildigalerii
Lühendid
CD abi-info
II osa. Eesti Riiklik Nukuteater

90-NDAD, MUUTUSTE AASTAD

SAJANDIVAHETUS UUTE JUHTIDEGA

Andres Dvinjaninov jƤnesega (ā€œInglitiivul Ć¼mber maailmaā€¯, 2000).Uude hooaega sügisel 2000 astus Nukuteater koos uue kunstilise juhi Andres Dvinjaninoviga, kaasas suvised valusad mälestused. A. Dvinjaninovi kutsus Nukuteatrisse kunstiliseks juhiks suvel teatri uueks direktoriks valitud Meelis Pai.

“œ” Mul on vaja abiks just temasugust tugeva natuuriga inimest, kes suudab kolleege oma eeskujuga innustada. Sest mis seal salata, Nukuteatri kunstiline tase ei ole praegu just väga kõrge,” ütles Pai.

Pai väitel toob Dvinjaninov Nukuteatrisse värsket õhku ja sisemist kindlust, aga ka huvitavaid näitlejaid ja lavastajaid.” 1064

Meelis Pai ā€“ direktor.Nukuteatri kirjandusala juhataja Peeter Sauter aga ütles intervjuus Eesti Päevalehele: “œMulle näib, et Dvinjaninov tahab teha sama, mida tahtis teha Hermaküla – teatrit noortele, mitte spetsiifilist nukuteatrit.” 1065

A. Dvinjaninov: “œ/.../ tuleks pakkuda just 14–15aastastele midagi sellist, mida nad ei saa vaatamata jätta. /.../ Nende tähelepanu tõmmata on tõesti keeruline, kuid me oleme selleks valmis. Kindlasti peaks noorte teater neid aitama ja olema heas mõttes ka kasvatuslik, et nad lahkuksid teatrist teistsugustena.” 1066

Esialgu viiakse ellu veel E. Hermaküla kavandatut. Tema viimaseks tööks peetav E. Vetemaa narkodraama “œTaevaredelil” , millega E. Hermaküla oma elu pool viimast aastat tegeles, oli tema poolt loodud näitlejate ühenduse ja Nukuteatri ühisprojekt, mis oli finantseeritud alkoholismi ja narkomaania ärahoidmise riikliku programmi poolt.

E. Hermakülast jäid maha lavastaja soovitused, märkused ja järelsõna näidendi kohta. Ta jõudis tekstiga töö ära teha ja valida näitlejad, kes kutsusid poolelijäänud lavastust jätkama Madis Kalmeti. Hiljem oli siiski Aleksander Eelmaa sunnitud tiheda töögraafiku pärast kõrvale jääma ja tema asemel hakkas mängima Vello Janson. Lavastuses mängisid veel Kaie Mihkelson, Andres Puustusmaa, Eva Püssa ja Kadri Adamson.

“œ” Teksti kirjutasime Evaldiga koos. Paljude tegelaste loomisel oli just tema osa suur. Iga nädal kohtusime oma kolm korda, ning alles kolmas läbikirjutus rahuldas teda,” räägib Enn Vetemaa. “œNäidendi käsikiri valmis suve hakul, proovid aga viibisid, sest peaosatäitjat Andres Puustusmaad oodati Ameerikast tagasi.” Vetemaa kahetseb, et Hermaküla ei saanud etendust lõpuni viia, tal olid head ideed.” 1067

ERN: ā€œVares Villem. Reis maailma otsa ja tagasiā€¯ (P. Sauter, 2000). Stseen lavastusest.E. Hermaküla oli teatri repertuaari planeerinud ka P. Sauteri koguperetüki “œVares Villem. Teekond maailma otsa ja tagasi” , mis on kirjutatud Henno Käo samanimelise lasteloo ainetel. Selle tööga jõuti kunstniku (Rosita Raud) kavandite vastuvõtu faasi. Lavastas selle Reeda Toots. Väikelastele sobivas etenduses otsiti koos Villemiga vastust paljudele küsimustele maailma lõpust, selle algusest jne. Tõsise jutu kõrval oli etenduses laulu, tantsu ja kõiksugu veidraid, aga samas armsaid tegelasi. M. Kokk: “œSelle “œVares Villemi” puhul me naersime, et Käo raamatus on küll ainult kolm rida teksti. See on niisugune imepisike raamat. Ent Evald ütles, et lavastuses tuleb laulu ja tantsu ka ja polegi rohkem vaja. Mis sest tekstist, laps ju mängib ja laulab, nukud liiguvad ja ajavad oma asja. Ma usun täiesti siiralt, et ta oleks selle nii teinud ja igal tegelasel oleks olnud vaid kolm-neli lauset teksti. Temal oli fantaasiat ja ta oskas lava ka millegi muuga täita kui sõnadega, tema jaoks ei olnud see probleem.” 1068 Peaosalist – varesepoeg Villemit mängis sama aasta kevadel EMA Kõrgema Lavakunstikooli lõpetanud E. Püssa ja ka R. Toots.

Jõulud ja aastavahetus tõid lavale koguni kaks selleteemalist näidendit. P. Sauteri “œInglitiivul ümber maailma” oli A. Dvinjaninovi esimene Nukuteatris tehtud lavastus. Selle juures võlus idee panna vaataja rändama teatri talvises hoovis kujundatud paljudes mängumaailmades (kunstnikud Iir Hermeliin ja Kalju Kivi). Jõululavastuse tarvis toodi hoovi, kus seni vaid suvelavastusi tehtud, rohkem kui kakssada kuuske, ehitati jõuluvana maja, püstkoda jne.

Lavastaja sõnutsi tahtis ta lastele teha midagi sellist, mida Nukuteatris tehtud ei ole. “œ“œKutsume lapsi ümbermaailmalennule. Nad saavad endale siit tiivad selga ja neist saab inglite armee. Seiklus kestab 45 minutit,” selgitab Andres Dvinjaninov.” 1069

P. Sauteri näidendi tegevustik toimus võlumetsas. Ingel ja jäneseema kutsusid vaatajad endale abiks, et teha läbi põnev ümbermaailmareis, päästmaks väikest jänesepoega. “œNimelt on maailm saanud uue kuninga – Jänestopsi. Endine kuningas Lõvi ei taha sellega kuidagi leppida: ta tõstab mässu ja hakkab jänesepoega taga ajama.” 1070 Kindlasti tekitas vaatajais elevust seegi, et peaosalist, kelle ümber tegelikult kogu tegevus keerles, kehastas tõeline väike valge jänes. “œTema on see tegelane, kes maailma päästab. Headuse kehastus.” 1071

ERN: ā€œInglitiivul Ć¼mber maailmaā€¯ (P. Sauter, A. Dvinjaninov, 2000). Stseen lavastusest. Keskel M. Peedo ja H. Toompere.Imetletav oli lavastaja ja kunstnike fantaasia kujundada Nukuteatri talvisest hoovist tõeline võlumaailm. Oskuslikult oli ära kasutatud ka vana maja põnevad keldrid. Kuuskedevahelises labürindis nii ruumis kui ka ajas rännates jõuti jõuluvana juurde Lapimaale, 120 aasta tagusele Müncheni jõululaadale ja 2003. a New Yorgi tänavaile, kuulati orelimuusikat ja vaadati ilutulestikku. Käimata ei jäänud ka Saaremaa suitsuses püstkojas, kus memm valas laste rõõmuks tinaga õnne, ning sügaval keldris, kus talveunes põõnasid trollid. “œJõuluvana pursib soome, sakslased saksa, trollid norra, ameeriklane inglise ja saarlane saare keelt. Kui mööda liumäge ehk ajatunnelit olevikku kulgeda, satud Aafrikasse, kus ehtsad kongolased jõule peavad.

Etenduse lõpp on ilus, sest elu ning tervise juures jänes Tups jõuab ema juurde tagasi.” 1072

Teiseks jõululavastuseks aastavahetusel 2000/2001 oli M. Kampuse dramatiseeritud ja lavastatud “œPäkapikk on päkapikk” Wil Huygeni “œSuure päkapikuraamatu” ainetel. Sama loo oli M. Kampus lavastanud aasta varem ka Tartu Lasteteatris. See lavastus ei olnud mitte tavapärane jõululugu tantsu, laulu, pühaliku jõulutunde ja jõuluvanaootusega, vaid ta nõudis väikeselt teatrikülastajalt ka veidi intellektuaalsemal tasandil kaasamõtlemist ja arusaamist.

ERN: ā€œAnni-Manniā€¯ (M.-L. Mikkola, 2001). T. TÅ‘nis Anni-Manniga.Ovaalsaalis esietendus kevadel 2001 “œAnni Manni” , Anne Türnpu dramatiseering ja lavastus Marja Leena Mikkola romaani järgi. “œAnni Manni” oli südamesseminev lugu pisikese tüdruku pikast teekonnast loomade abistamiseks. Etendus pidi panema ka väikest vaatajat mõtlema selle üle, mida tema saaks teha looduse hoidmiseks ja kaitsmiseks. “œLavastaja Anne Türnpu sõnul on lavastus suuresti mõjutatud soome-ugri mõttemaailmast.” 1073

16. märtsil 2001 jõudis aga Nukuteatri lavale paljudele kinolinalt tuttav David Woodi “œBabe” . “œLavastaja Eero Spriidi sõnul on “œBabe” tõeline kogupere etendus, mis läheb südamesse mudilasele ja paneb teatrisseveetud pereisa naeru pugistama. Miks? Sest süütu põssa Babe annab samastumisvõimaluse meile kõigile – ta lösutab teleka ees ja viskab sõpradega nalja, ta võib olla vahel luuser, aga siis võtab end kokku ja näitab kõigile, mida põrsad suudavad.” 1074

ERN: ā€œBabeā€¯ (D. Wood, 2001). Stseen lavastusest: Hr. Hogget ā€“ R.E. Tamm ja Babe (R. Rosberg).E. Spriidi ütlust mööda oli see 77% tehniline tükk. Palju oli dekoratsiooni- ja valgusevahetusi.1075 Väga ilmekad karikatuursed nukud kujundas R. Lauks. Tema tegi ka efektse lavakujunduse. Lisaks tavapärastele dekoratsioonidele kasutati lavastuses fotoprojektsioone, näidati Ameerika maastikku, televiisor mängis päriselt ning näitas pilti.1076

Külalisena mängis Nukuteatris nukk-Babe’i Peremeest elavplaanis Raivo E. Tamm. Lavastuses mängisid kõrvuti nii elusuuruses näitlejad kui ka nukk-tegelased.

 

Edasi

 

Converted from CHM to HTML with chm2web Pro 2.85 (unicode)