II osa. Eesti Riiklik Nukuteater |
90-NDAD, MUUTUSTE AASTAD
EERO SPRIIT LAHKUB AMETIST
E. Spriidi viimasel peanäitejuhiks olemise hooajal
jaanuaris 1997 tähistas Nukuteater oma 45. sünnipäeva.
Suurejoonelisel sünnipäevapeol teatrimajas 11. jaanuaril nägi
improviseeritud nukulavasid “lausa igal sammul: sõber Kurk
pakkus küpsiseid, Eit ja Taat aga heietasid anekdootlikke
juhtumisi teatriperest.” 1001 Peo haripunktiks kujunes oma kultuuripreemiate –
Nukuvankrite (analoogiliselt Suure Vankriga) väljaandmine, millega
kaasnes ka viie krooni suurune rahaline preemia. Vankrit kujutava
taiese autor oli peakunstnik Kalju Kivi. Humoorika kultuuripreemia laureaadid olid:
parima koridorimuusika – signatuuride autor – Olav Ehala; suurim naisnäitleja – pikaks kasvav
imedemaa Alice – Rita Rätsepp; väikseim meesnäitleja – tilluke
vidistav linnupojuke, keda Toomas Kreen kehastas sirmi taga selili maas.
“Juurviljavankri ehedaima kurgi- ja porgandihääle moodustamise
eest pälvis üllatuslikult helimees Väino Luup, kes oma võiduümbriku ja rahatähe lahkelt
poolitas kahe ülejäänud pettunud preemiakandidaadi
vahel.” 1002
1997. a kevadel teatas E. Spriit, et paneb
järgnevast hooajast peanäitejuhi ameti maha, soovides pühenduda
rohkem lavastamisele. Kultuuriministeeriumis toimunud koosolekul
otsustatigi, et Eesti Riikliku Nukuteatri uueks kunstiliseks juhiks
saab Allan Kress. Ta oli 1994. a lõpetanud Tallinna
Pedagoogikaülikooli näitejuhina, olnud aasta vabakutseline,
töötanud Nõmme Kultuurikeskuse kunstilise juhina ja käivitanud
rahvusvahelise lastelavastuste festivali “Banaanikala” . Enne
Nukuteatrisse tööleasumist oli ta lavastanud T. Williamsi “Klaasist loomaaia” , M. Karusoo “Sünnipäeva” ning loomingulise
ühenduse “Teine laine” raames D.L. Coburni
“Džinnimängu” , kus osalisteks Ülle Ulla ja Endrik Kerge.1003
1997. a 7. augustil, “Saladusliku tsirkuse” etendusele
järgnenud uue hooaja avapidustustel toimus akrobaatiline
võimuvahetusrituaal. A. Kress pühitseti pidulikult kunstiliseks
juhiks. “Suveõuele köisi pidi laskuv uus kunstiline juht Allan
Kress sai seniselt peanäitejuhilt Eero Spriidilt teatri
võimusümbolitena piitsa ja prääniku ning ühe mütsi all
olemise märgiks suusamütsi.” 1004
Kuu aega hiljem kõneles A. Kress intervjuus ajalehele
Postimees, et 1997/98 hooaega on planeeritud kuus uuslavastust. A.
Kress leidis, et seda on niisuguse maja kohta vähe. “Et
proportsioonid säiliksid ja oleksid normaalsed, tuleks
uuslavastuste arvu tunduvalt tõsta. Vähemalt kümneni. On ka
muidugi probleem, et töökojad ei jõua. Praegu ma ei tea, kus on
lahendus, aga kui uuslavastuste arv kasvab, saab repertuaari palju
paremini planeerida.” 1005 Paraku seda õiget lahendust A. Kress ei
leidnudki. Ilmselt jäi kaheaastane tööaeg (1997–1999)
Nukuteatris selleks liiga lühikeseks.
|