NUKUTEATRI AJALUGU Prev Page Prev Page
Esileht
Saateks
Sissejuhatus
I osa. Algus
Eellugu
Esimestest Eesti alasid külastanud nukutruppidest
Esimesi katsetusi
Eesti nukuteatri sünd
August Libliku nukuteater (1933-1936)
Skupa teatrist ja tema külalisetenduste mõjust eesti nukuteatri arengule
Taavet Poska nukuteater
Eesti Draamateatri nukutrupp (1936-1944)
Eesti kutselise nukuteatri loomine
Õppereis Tšehhoslovakkiasse
Õpitu realiseerimine praktikas
Algupärane nukuseriaal
Nukutrupi ja repertuaari kujundamine
Draamateatri nukutrupp pärast juunipööret
Nukuteater sõja-aastail
Kutselise nukuteatri kujunemisaastate loomeolud ja iseloomulikud jooned
Riikliku Noorsooteatri nukuteater (1944-1948)
Nukuteater ümberkorraldusprotsessis
Visa tööga tehniliselt keeruliste suurlavastusteni
Kokkuvõtteks Noorsooteatri nukuteatri lühikesest, ent tulemusrikkast tööst
Nukuteater taas Draamateatri juures (1948-1951)
Uued ümberkorraldused teatrielus
"Reinuvader Rebane" Ferdinand Veike lavastajadebüüdiks
Moskva Riikliku Kesknukuteatri mõjust eesti nukuteatri arengule
Rahvuseepose kangelased nukulaval
Iseseisva Nukuteatri sündi ettevalmistavad lavastused
Nukumängust teistes linnades
Ugala nukuteater (1948-1951)
Kuressaare Teatri nukuteater (1949-1951)
Nukuteatritegemisest Tartus
II osa. Eesti Riiklik Nukuteater
Kujunemisaastad (1952-1955)
Iseseisva nukuteatri sünd
Repertuaari kujundamine
Tagasivaade esimesele tegevusaastale
Näitetrupi kujundamine
Klassikaline muinasjutt ajastu vaimus
Kriitika süüdistab teatrit pealiskaudsuses
Rahvuslik dramaturgia - täistabamus Nukuteatris
Nukuteater avab statsionaari
Puunukk Buratino üldise keskpärasuse taustal
Algusaastate kasvuraskused
Tõusuaastad (1956-1963)
Huvi rahvusliku dramaturgia vastu
Stiilipuhas klassikaline sirmiteater
Festivalidel Moskvas ja Bukarestis
Hooaeg pärast festivali
Stabiilne tööaasta
Itaallaste eeskujul ooper eesti nukulavale
Edu II rahvusvahelisel nukuteatrite festivalil Bukarestis
Esimene lavastus täiskasvanutele
Algupärase repertuaari osatähtsus suureneb
"Isand Seguini kitseke" - suure üldistusjõuga romantiline lavastus
Nukuteater koondab enda ümber autoriteringi
Rein Aguri esimene lavastus
Näitleja nukuteatris
Lavastaja nukuteatris
Kunstnik nukuteatris
Nukulavastuse muusikaline kujundus
Repertuaaripoliitika
Eesti nukunäitlejate õppestuudio
Ebastabiilsuse aastad (1964-1967)
Teater vajab muutusi
Repertuaaripilt mitmekesistub
Festivalitraditsiooni algus
"Olematu Odysseus" - pöördepunkt teatri kunstilises elus
F. Veike traditsiooniline nukuteater
Rein Agur oma teed otsimas
Raivo Laidre lahkumine Nukuteatrist
Nukuteater kuuenda ja seitsmenda aastakümne vahetusel (1968-1972)
Eesti teatri uuenemislaine haarab ka Nukuteatri
Eno Raud kirjutab Nukuteatrile
"Majake ratastel" ja "Memme musi" - edukad Riia festivalil
Uus Buratino
Õppestuudio lavastus
Uno Leies lavastab oma näidendi
Legend "Kurekesest ja Hernetondist"
Vallatu "Muinasjutt hiirepojast" ja süngevõitu "Lugu sepast"
Lood kutsikatest ja ahvidest
"Kaval-Ants ja Vanapagan" Rein Aguri noortetrupi algustähisena
Baltimaade nukuteatrite festival Kaunases 1971. aastal
Uno Leiese "Kiki ja Miki" ja Oskar Liigandi "Pikse pasun" - vastandliku nukutükid
Disney kangelased Väino Luubi lavastuses
Sirmiteater pakub uusi võimalusi
Kümnendivahetusele tagasi vaadates
Nukuteatri kuldsed seitsmekümnendad
Uus, avarduv nukuteater
"Muumimuinasjutu" avatud nukumäng
Nukuteatri poeetiline maailm
Jaan Urveti lavastajadebüüt Nukuteatris. Lihtsakoelised sirmilood
Eesti klassika nukulaval. Nukuteater avastab Illimari maailma
Mitmetasandiline, sümbolistlik nukuteater
Ferdinand Veike klassikaline sirmiteater
Hiirepoja ja elevandipoja uus lavaelu
Heljo Männi muinasjuttnäidend Helle Laasi lavastajadebüüdiks
Ferdinand Veike läheb kaasa avatud mänguga
Rein Aguri nukukompositsioon A. H. Tammsaare novellidest ja miniatuuridest
Helle Laasi lavastused
"Petja ja hunt" pakub improvisatsioonirõõmu
Ingo Normet ja Jaan Urvet - külalislavastajad Nukuteatris
Nukuteater ei ole ainult lasteteater
Veelkordne tagasipilk seitsmekümnendate aastate nukuteatrile
Rein Agur - eesti nukuteatri uuendaja
Nukuteater seitsmenda ja kaheksanda aastakümne vahetusel
Teatrisisesed vastuolud
"Tuhkatriinu" üllatav tõlgendus
Ferdinand Veike ühe loominguperioodi väärikas lõpp
Ferdinand Veike läbi kolleegide silmade
Ferdinand Veike mõtteid nukuteatrist
Kunstnik Jaak Vaus
Nukuteatri kaheksakümnendad aastad
Uus algus
Lastekriminull - noorte näitlejate nukumängukool
Intiimne laulukava ja laadateater
Nukumuusikal ja supershow
Igihaljad muinasjutud ja valmid
Hendrik Toompere debüüt lavastajana ja uudne näärilavastus
Tuhkurhobuse traagiline elukäik
"Pessi ja Illuusia" - armastus ja sõda
Edu Baltimaade festivalil Tallinnas
Nukker Näkineid ja lustlik Hiir
Uudne "Okasroosike"
Eesti Riikliku Nukuteatri kolm aastakümmet
Näidend inimese ja looduse suhetest
Eero Spriit külalislavastajana Nukuteatris
Rõõmsameelsed, poeetilised lavalood väikelastele
Shakespeare toob täiskasvanud publiku Nukuteatrisse
Taas algupärane dramaturgia
Teatriaasta täiskasvanuile
"Suveöö unenägu" lummab vaatajaid ja kriitikuid
Sirmiteater jääb
Tuglas aitab leida Eesti nukuteatri oma nägu
Ajas muutuv Gulliver
Mägramängust Kalevipojani
Absurdiklassikud nukuteatrisse
T. Å. Bringsværdi muinas-fantastiline nukunäidend
Leedulaste traagiline muinasjutt
Esimene jõuluetendus
Helle Laasi muinasjutuetendused
80-ndate aastate Nukuteater
90-ndad, muutuste aastad
Aguriga ja Agurita
Eero Spriit tuleb Nukuteatrisse
Nukuteatri suveõu
Repertuaar uueneb
"Faustike" ovaalsaalis
1990-ndate aastate teine pool
Uuslavastused suveõues
Eero Spriit lahkub ametist
Tuttavad muinasjututegelased
Nukuteater õpetab täiskasvanuile elutarkust
Trollid ja haldjad
Taas külalislavastajad
Debütandid Janno Põldma ja Evald Hermaküla
Nukuteatri lava jälle vanade tuttavate päralt
Evald Hermaküla võtab koorma kanda
Poolelijäänud töö viiakse lõpule
Tagasivaade 90-ndatele aastatele
Eesti Nukuteater taastab rahvusvahelised sidemed
Uus algus uuel sajandil
Sajandivahetus uute juhtidega
Andres Dvinjaninov riskib
Pilguheit tulevikku
Lõpetuseks
Allikaviited
Lisad
Eesti kutselise nukuteatri lavastusi aastail 1936-2004
Draamateater (1936-44 ja 1948-51)
Noorsooteater (1945-48)
Ugala (1948-51)
Kuressaare Teater (1949-51)
Vanemuine (1940 ja 1950)
Eesti Riiklik Nukuteater (1952-2004)
Lavastajad
Draamateater (1936-44 ja 1948-51)
Noorsooteater (1945-48)
Ugala (1948-51)
Kuressaare Teater (1949-51)
Vanemuine (1940 ja 1950)
Eesti Riiklik Nukuteater (1952-2004)
Kunstnikud
Draamateater (1936-44 ja 1948-51)
Noorsooteater (1945-48)
Ugala (1948-51)
Kuressaare Teater (1949-51)
Vanemuine (1940 ja 1950)
Eesti Riiklik Nukuteater (1952-2004)
Heliloojad, muusikalised kujundajad
Draamateater (1936-44 ja 1948-51)
Noorsooteater (1945-48)
Ugala (1948-51)
Kuressaare Teater (1949-51)
Vanemuine (1940 ja 1950)
Eesti Riiklik Nukuteater (1952-2004)
Eesti Riikliku Nukuteatri juhid 1952-2004
Eesti Riikliku Nukuteatri näitlejad 1952-2004
Aunimetused
Diplomeid, preemiaid
Festivale, külalisesinemisi, välissõite
Külalisnukuteatreid Eestis
Kauaaegsed töötajad ER Nukuteatris
Eesti Riikliku Nukuteatri töötajad 01.01.2002
Eesti Riikliku Nukuteatri töötajad 01.08.2004
Töötanud ER Nukuteatris
Isikunimede register
Ilmunud artikleid
Pildigalerii
Lühendid
CD abi-info
II osa. Eesti Riiklik Nukuteater

90-NDAD, MUUTUSTE AASTAD

“œFAUSTIKE” OVAALSAALIS

Palju nägusamaks ja hubasemaks muutus teatrimaja sisekujundus, eriti pärast seda, kui K. Aro asemel asus (1994. a kevadel) tööle Nukuteatri esimene naisdirektor Marge Kokk. Ehitati uus, maitsekalt kujundatud garderoob ja laste mängunurk. Kenamaks muutusid administratsiooni ruumid ja fuajee kujundus.

Siiski ei vabanenud teater olmemuredest. Riigi üldine majanduslik olukord ja elukalliduse tõus mõjutas ka Nukuteatrit. Seda nii majandusliku kui kultuurilise külje pealt. Raske oli leida rahalist katet teatrile hädavajaliku remondi tarvis. Ovaalsaal võeti kasutusele veel enne, kui selle remontimiseks raha leiti. “œOvaalsaalis ei aima vaataja, et hiljaaegu oli samas ehitajate ladu. Kui süüdata täisvalgus, selgub suurepäraste võimalustega saali masendav tegelikkus, illusioon puruneb – läbijooksnud lagi, millel paigad näha jne. Kõik, mida vähegi sai varjata, on kaetud riidega.” 976 Ent miski ei tee nii leidlikuks kui rahapuudus. E. Spriidi üleskutsele “œHommikutelevisioonis” annetada teatrile oma mittevajalikud toolid vastasid inimesed suure õhinaga. Nukuteatrile pakutud toolidega oleks võinud sisustada veel kolm saali. Ovaalsaalis oli 100 kohta – iga tool armsalt isesugune. Neid oli eri ajastutest, odavaid ja hinnalisi, unikaalseid ja tavalisi. Igaühel neist oli oma lugu. Vahest kõige tähendusrikkamaks teatrile sai tool, mille omanik oli olnud legendaarne teatri- ja raadiomees Feliks Moor.

Kuigi aeg oli näidanud, et tõsiprobleemsetel või traagilistel täiskasvanulavastustel (“œGulliver ja Gulliver” , “œRomeo ja Julia” , “œHerakles ja Augeiase tall” , “œToompere pere teatriõhtu” ) erilist publikumenu pole, tegi E. Spriit siiski riskantse sammu, tuues 19. märtsil 1995 vastselt kasutuselevõetud kammerlikus ovaalsaalis välja lavastuse “œFaustike” , võttes aluseks Goethe “œFausti” . See oli järjekordne variant saksa rahvajutust “œDoktor Faustus” ja E. Spriit teadis rääkida, et Goethe saanud “œFausti” kirjutamise idee just nukuteatrit vaadates.

ERN: ā€œFaustikeā€¯ (J.W. Goethe, 1995). Mefistofeles ā€“ T. Tamm Faustiga (M. Tabor). “œEero Spriidi jaoks on Faust eelkõige inimene. Ta on püüdnud lavale tuua Fausti ja Margareta suhteid ja nende suhete kõige dramaatilisemat osa.” 977 Lavastuse pearõhk oligi asetatud Fausti ja Margareta armastuse loole. On ju Goethe teos niivõrd mahukas, sisaldades “œsedavõrd palju teemasid ja ideid, et igaühele neist võiks oma lavastuse üles ehitada” .978 Nukuteatri lavastusse on valitud vaid üks süžeeliin Goethe teosest.

E. Spriidi sõnul kujutasid inimeste maailma nukud, “œvaimset maailma aga elavas plaanis näitlejad, eelkõige Mefistofelest kui üht elementi jumalikus maailmas” .979 Kena mänguvõimaluse oli lavastaja andnud Margus Taborile ja äsja Draamateatrist Nukuteatrisse tulnud Tõnu Tammele. Nemad mängisid vastavalt Fausti (nukk) ja Mefistot (elavplaan ja nukk). M. Tabor mängis Fausti kolme nukuga: keskealist; noort pärast armujoogi joomist; ja päris vana, siis kui mure on ta pimedaks teinud. Margaretat mängisid Aita Vaher või Tiina Tõnis.

Visuaalselt oli “œFaustike” paljupakkuv “œnukkude ja näitlejate ühismäng seitsmel erineval tasapinnal, ootamatud ja lennukad valgus- ja heliefektid, keskaegsest maalikunstist ja graafikast inspireeritud nukud ja kostüümid... Ning “œuniversumi hingusega” pilgeni täidetud stseenid...” 980 R. Lauksi kujundus häälestas juba teatrisse siseneja “œFaustikese” lavastuse müstilisse mänguilma. “œNukuteatri ovaalsaali viib hubisevate küünlaleekidega ääristatud trepp. Eemalt hoovab müstilisi helisid. /.../ Laes helendavad tähetätrad lisavad universumi hingust.” 981 Vaimukalt olid kujundatud nukud ja näitlejate kostüümid. Nii on T. Tamme Mefisto “œerksas trikookostüümis, mille seljal võnklev madu liigutab isegi lõugu. Tõnu Tamme Mefisto ongi “œFaustikese” kõige efektsem ja meeldejäävam roll: väliselt pilkupüüdev, liikumisjooniselt huvitav ning värssteksti andmisel kõige mõtteselgem.” 982 “œKa tema käsilased (Nõid, Lemuurid) on suured olendid väikeste nukkude vahel.” 983 Aga mitmes stseenis ilmub näitleja Mefisto asemel tegevusse nukk Mefisto, kusjuures niisugune vaheldumine “œuude tinglikusse (nuku asemel ilmub näitleja ja siis taas näitleja asemel nukk) ning selle vastuvõtmine ei ERN: ā€œFaustikeā€¯ (J.W. Goethe, 1995). KÅ‘rtsistseen.tekita vaatajas tõrget ega võõristust” .984

Lavastuse teeb huvitavaks ja hästi jälgitavaks see, et Fausti rännakuid mängitakse mitmel tasapinnal. Lisaks Faustile ja Mefistole mängivad ülejäänud kahtekümmet viit erinevat nukurolli kuus näitlejat, kellest kriitik Endel Link on esile tõstnud Toomas Kreeni Musta Puudli, Helle Laasi Nõia ja Aita Vaheri lüürilise Margareta. Fausti ja Margareta armuloole aitas omakorda emotsionaalsust lisada Tõnu Raadiku muusika.

Nukuteatri “œFaustike” oli huvitav ja mitmetasandiline lavastus, mida kindlasti võib eelistada nii mõnelegi Goethe “œFausti” suure lava tõlgendusele. On tore, et E. Spriidil jätkus julgust Goethe teksti lavaletoomiseks ajal, mil täiskasvanud publikule adresseeritud lavastusi kimbutas publikunappus.

Edasi

 

Converted from CHM to HTML with chm2web Pro 2.85 (unicode)