NUKUTEATRI AJALUGU Prev Page Prev Page
Esileht
Saateks
Sissejuhatus
I osa. Algus
Eellugu
Esimestest Eesti alasid külastanud nukutruppidest
Esimesi katsetusi
Eesti nukuteatri sünd
August Libliku nukuteater (1933-1936)
Skupa teatrist ja tema külalisetenduste mõjust eesti nukuteatri arengule
Taavet Poska nukuteater
Eesti Draamateatri nukutrupp (1936-1944)
Eesti kutselise nukuteatri loomine
Õppereis Tšehhoslovakkiasse
Õpitu realiseerimine praktikas
Algupärane nukuseriaal
Nukutrupi ja repertuaari kujundamine
Draamateatri nukutrupp pärast juunipööret
Nukuteater sõja-aastail
Kutselise nukuteatri kujunemisaastate loomeolud ja iseloomulikud jooned
Riikliku Noorsooteatri nukuteater (1944-1948)
Nukuteater ümberkorraldusprotsessis
Visa tööga tehniliselt keeruliste suurlavastusteni
Kokkuvõtteks Noorsooteatri nukuteatri lühikesest, ent tulemusrikkast tööst
Nukuteater taas Draamateatri juures (1948-1951)
Uued ümberkorraldused teatrielus
"Reinuvader Rebane" Ferdinand Veike lavastajadebüüdiks
Moskva Riikliku Kesknukuteatri mõjust eesti nukuteatri arengule
Rahvuseepose kangelased nukulaval
Iseseisva Nukuteatri sündi ettevalmistavad lavastused
Nukumängust teistes linnades
Ugala nukuteater (1948-1951)
Kuressaare Teatri nukuteater (1949-1951)
Nukuteatritegemisest Tartus
II osa. Eesti Riiklik Nukuteater
Kujunemisaastad (1952-1955)
Iseseisva nukuteatri sünd
Repertuaari kujundamine
Tagasivaade esimesele tegevusaastale
Näitetrupi kujundamine
Klassikaline muinasjutt ajastu vaimus
Kriitika süüdistab teatrit pealiskaudsuses
Rahvuslik dramaturgia - täistabamus Nukuteatris
Nukuteater avab statsionaari
Puunukk Buratino üldise keskpärasuse taustal
Algusaastate kasvuraskused
Tõusuaastad (1956-1963)
Huvi rahvusliku dramaturgia vastu
Stiilipuhas klassikaline sirmiteater
Festivalidel Moskvas ja Bukarestis
Hooaeg pärast festivali
Stabiilne tööaasta
Itaallaste eeskujul ooper eesti nukulavale
Edu II rahvusvahelisel nukuteatrite festivalil Bukarestis
Esimene lavastus täiskasvanutele
Algupärase repertuaari osatähtsus suureneb
"Isand Seguini kitseke" - suure üldistusjõuga romantiline lavastus
Nukuteater koondab enda ümber autoriteringi
Rein Aguri esimene lavastus
Näitleja nukuteatris
Lavastaja nukuteatris
Kunstnik nukuteatris
Nukulavastuse muusikaline kujundus
Repertuaaripoliitika
Eesti nukunäitlejate õppestuudio
Ebastabiilsuse aastad (1964-1967)
Teater vajab muutusi
Repertuaaripilt mitmekesistub
Festivalitraditsiooni algus
"Olematu Odysseus" - pöördepunkt teatri kunstilises elus
F. Veike traditsiooniline nukuteater
Rein Agur oma teed otsimas
Raivo Laidre lahkumine Nukuteatrist
Nukuteater kuuenda ja seitsmenda aastakümne vahetusel (1968-1972)
Eesti teatri uuenemislaine haarab ka Nukuteatri
Eno Raud kirjutab Nukuteatrile
"Majake ratastel" ja "Memme musi" - edukad Riia festivalil
Uus Buratino
Õppestuudio lavastus
Uno Leies lavastab oma näidendi
Legend "Kurekesest ja Hernetondist"
Vallatu "Muinasjutt hiirepojast" ja süngevõitu "Lugu sepast"
Lood kutsikatest ja ahvidest
"Kaval-Ants ja Vanapagan" Rein Aguri noortetrupi algustähisena
Baltimaade nukuteatrite festival Kaunases 1971. aastal
Uno Leiese "Kiki ja Miki" ja Oskar Liigandi "Pikse pasun" - vastandliku nukutükid
Disney kangelased Väino Luubi lavastuses
Sirmiteater pakub uusi võimalusi
Kümnendivahetusele tagasi vaadates
Nukuteatri kuldsed seitsmekümnendad
Uus, avarduv nukuteater
"Muumimuinasjutu" avatud nukumäng
Nukuteatri poeetiline maailm
Jaan Urveti lavastajadebüüt Nukuteatris. Lihtsakoelised sirmilood
Eesti klassika nukulaval. Nukuteater avastab Illimari maailma
Mitmetasandiline, sümbolistlik nukuteater
Ferdinand Veike klassikaline sirmiteater
Hiirepoja ja elevandipoja uus lavaelu
Heljo Männi muinasjuttnäidend Helle Laasi lavastajadebüüdiks
Ferdinand Veike läheb kaasa avatud mänguga
Rein Aguri nukukompositsioon A. H. Tammsaare novellidest ja miniatuuridest
Helle Laasi lavastused
"Petja ja hunt" pakub improvisatsioonirõõmu
Ingo Normet ja Jaan Urvet - külalislavastajad Nukuteatris
Nukuteater ei ole ainult lasteteater
Veelkordne tagasipilk seitsmekümnendate aastate nukuteatrile
Rein Agur - eesti nukuteatri uuendaja
Nukuteater seitsmenda ja kaheksanda aastakümne vahetusel
Teatrisisesed vastuolud
"Tuhkatriinu" üllatav tõlgendus
Ferdinand Veike ühe loominguperioodi väärikas lõpp
Ferdinand Veike läbi kolleegide silmade
Ferdinand Veike mõtteid nukuteatrist
Kunstnik Jaak Vaus
Nukuteatri kaheksakümnendad aastad
Uus algus
Lastekriminull - noorte näitlejate nukumängukool
Intiimne laulukava ja laadateater
Nukumuusikal ja supershow
Igihaljad muinasjutud ja valmid
Hendrik Toompere debüüt lavastajana ja uudne näärilavastus
Tuhkurhobuse traagiline elukäik
"Pessi ja Illuusia" - armastus ja sõda
Edu Baltimaade festivalil Tallinnas
Nukker Näkineid ja lustlik Hiir
Uudne "Okasroosike"
Eesti Riikliku Nukuteatri kolm aastakümmet
Näidend inimese ja looduse suhetest
Eero Spriit külalislavastajana Nukuteatris
Rõõmsameelsed, poeetilised lavalood väikelastele
Shakespeare toob täiskasvanud publiku Nukuteatrisse
Taas algupärane dramaturgia
Teatriaasta täiskasvanuile
"Suveöö unenägu" lummab vaatajaid ja kriitikuid
Sirmiteater jääb
Tuglas aitab leida Eesti nukuteatri oma nägu
Ajas muutuv Gulliver
Mägramängust Kalevipojani
Absurdiklassikud nukuteatrisse
T. Å. Bringsværdi muinas-fantastiline nukunäidend
Leedulaste traagiline muinasjutt
Esimene jõuluetendus
Helle Laasi muinasjutuetendused
80-ndate aastate Nukuteater
90-ndad, muutuste aastad
Aguriga ja Agurita
Eero Spriit tuleb Nukuteatrisse
Nukuteatri suveõu
Repertuaar uueneb
"Faustike" ovaalsaalis
1990-ndate aastate teine pool
Uuslavastused suveõues
Eero Spriit lahkub ametist
Tuttavad muinasjututegelased
Nukuteater õpetab täiskasvanuile elutarkust
Trollid ja haldjad
Taas külalislavastajad
Debütandid Janno Põldma ja Evald Hermaküla
Nukuteatri lava jälle vanade tuttavate päralt
Evald Hermaküla võtab koorma kanda
Poolelijäänud töö viiakse lõpule
Tagasivaade 90-ndatele aastatele
Eesti Nukuteater taastab rahvusvahelised sidemed
Uus algus uuel sajandil
Sajandivahetus uute juhtidega
Andres Dvinjaninov riskib
Pilguheit tulevikku
Lõpetuseks
Allikaviited
Lisad
Eesti kutselise nukuteatri lavastusi aastail 1936-2004
Draamateater (1936-44 ja 1948-51)
Noorsooteater (1945-48)
Ugala (1948-51)
Kuressaare Teater (1949-51)
Vanemuine (1940 ja 1950)
Eesti Riiklik Nukuteater (1952-2004)
Lavastajad
Draamateater (1936-44 ja 1948-51)
Noorsooteater (1945-48)
Ugala (1948-51)
Kuressaare Teater (1949-51)
Vanemuine (1940 ja 1950)
Eesti Riiklik Nukuteater (1952-2004)
Kunstnikud
Draamateater (1936-44 ja 1948-51)
Noorsooteater (1945-48)
Ugala (1948-51)
Kuressaare Teater (1949-51)
Vanemuine (1940 ja 1950)
Eesti Riiklik Nukuteater (1952-2004)
Heliloojad, muusikalised kujundajad
Draamateater (1936-44 ja 1948-51)
Noorsooteater (1945-48)
Ugala (1948-51)
Kuressaare Teater (1949-51)
Vanemuine (1940 ja 1950)
Eesti Riiklik Nukuteater (1952-2004)
Eesti Riikliku Nukuteatri juhid 1952-2004
Eesti Riikliku Nukuteatri näitlejad 1952-2004
Aunimetused
Diplomeid, preemiaid
Festivale, külalisesinemisi, välissõite
Külalisnukuteatreid Eestis
Kauaaegsed töötajad ER Nukuteatris
Eesti Riikliku Nukuteatri töötajad 01.01.2002
Eesti Riikliku Nukuteatri töötajad 01.08.2004
Töötanud ER Nukuteatris
Isikunimede register
Ilmunud artikleid
Pildigalerii
Lühendid
CD abi-info
II osa. Eesti Riiklik Nukuteater

NUKUTEATRI KAHEKSAKÜMNENDAD AASTAD

AJAS MUUTUV GULLIVER

Pärast kaheksa-aastast vaheaega võeti 1987. a uuesti mängukavva “œGulliver ja Gulliver” . Taaslavastamine oli igati põhjendatud, sest tegu on huvitava allegoorilise näidendiga, kus leidsid käsitlemist tollal eriti aktuaalsed globaalsed probleemid.

Mõlema “œGulliveri” lavastaja R. Agur põhjendas M. Undi näidendi taaslavastamist sellega, et 1979. a, mil “œGulliver” esmakordselt nukulavale jõudis, polnud täiskasvanud publik veel harjunud nukuteatris käima. Vahepealse kaheksa aastaga oli selles osas nii mõndagi muutunud ning lavastaja lootis teisele "Gulliverile” märksa suuremat publiku tähelepanu. “œNii oligi paras aeg “œGulliver ja Gulliver” uuesti repertuaari võtta. Seda enam, et näidend on seda väärt, sest poliitiline satiir, mida Swift avaldas tollase elu- ja mõttelaadi pihta, ning võimu ja vaimu probleemid, mida ta märkas, on mõistetavad ka tänapäeval. See on ühest küljest satiir, teisest aga mõtisklus inimese olemusest, tema minast. Meie lavastuses on tähtsam just teine pool: mis saab siis, kui jõud käib üle, ent mõistus vaikib? Kuidas otsida ja leida väljapääsu siis, kui jõud üle ei käi, kui ise alla jääd?” selgitas “œGulliveri” uuslavastuse põhiküsimusi Rein Agur.949

Uus “œGulliver” sai aga eelmisest vähem jõuline. Selles oli vähem groteski, rohkem nukrat mõtisklust maailma asjade üle. Ka rõhuasetused olid muutunud, kuigi põhijoontes oli lavastus jäänud samaks. Teravad kirkad värvitoonid olid asendunud pastelsematega. Kindlasti tingis teise lähenemise uus osaliste koosseis. Eelkõige muidugi U. Alenderi ja Ü. Vihma erinevad näitleja(laulja)isiksused. Oli ju laulusolist, kes kitarri saatel J. Viidingu tekste esitas, nimitegelase kõrval teine keskne tegelane. Kahtlematult oli U. Alenderi laul jõulisem, kandvam. Ü. Vihma grimm ja parodeeritud tõsikurb esinemislaad lubasid temas aga ära tunda õnnetu Pierrot’, nihestatud vormis tõtt ütleva arlekiini. “œSellisena haakub ta Viidingu Üdi-perioodi tekstide ja rolliga hästi ning teda võib seetõttu kujutleda ka autoripositsiooni väljendajana lavastuses.950

ERN: ā€œGulliver ja Gulliverā€¯ (M. Unt, 1987). Stseen lavastusest: (vasakult) T. Ruubel, H. Toompere, T. TÅ‘nis, A. PresjƤrv. /Foto: A. Tenno/Kui “œGulliveri” esimeses lavastuses oli suurem rõhk muusikal, siis teises “œGulliveris” oli draamapool kaalukam. Ka oli J. Vaus nukud suuremalt osalt ümber teinud. Esimeses lavastuses osalenud näitlejaist mängisid taas H. Toompere, H. Kõrvits ja A. Uder, uued olid T. Ruubel, A. Presjärv, T. Tõnis ja Ü. Vihma.951

“œGulliveri ja Gulliveri” lavastuse algkujund lõi “œmulje inimkonnast kui hiilivast ja kisklevast rotikarjast, kes pimedusest ilmub ja sinna ka kaob. Teiste hulgast esile kerkinud Gulliveri (H. Toompere) küünilisse monoloogi lõikuvad nimetute kaaskodanike /.../ rünnakud, mis toorelt tagasi lüüakse. Gulliveri tekst annab ettekujutuse tema ellusuhtumisest, mis taandub elus läbilöömisele, kainele arvestusele ja äärmisele egoismile. Teisi inimesi kasutab Gulliver järjekindlalt kui vahendeid: maske kandvatena on nad lavastaja (R. Agur) poolt ka individuaalsusest ilma jäetuna vaid hall mass.” 952 Kriitika meelest oli vaieldav, kuivõrd õigustas end liliputtide puhul väga väikestena näivate, malenuppudena mängupinnal manipuleeritavate nukkude kasutamine. Huvitavaks peeti näitlejate reaktsiooni nukkudega toimuvale – kõrvakiil nukule, küüru tõmbub näitleja jne. “œEriti jäi sellest aspektist meelde A. Uder murest murtud liliputtide kuninga varikujuna pärast lahingut, kus on hävinud kogu tema rahvas.” 953 Vaimukaks lavastuslikuks leiuks olid noa ja kahvliga manipuleerivad hiiglaslikud käed, mis aeg-ajalt Gulliverigi oma haardesse vangistasid.

“œLavastus näib ütlevat, et väike inimene jääb väikeseks kõigis olukordades.” 954

Edasi

 

Converted from CHM to HTML with chm2web Pro 2.85 (unicode)