NUKUTEATRI AJALUGU Prev Page Prev Page
Esileht
Saateks
Sissejuhatus
I osa. Algus
Eellugu
Esimestest Eesti alasid külastanud nukutruppidest
Esimesi katsetusi
Eesti nukuteatri sünd
August Libliku nukuteater (1933-1936)
Skupa teatrist ja tema külalisetenduste mõjust eesti nukuteatri arengule
Taavet Poska nukuteater
Eesti Draamateatri nukutrupp (1936-1944)
Eesti kutselise nukuteatri loomine
Õppereis Tšehhoslovakkiasse
Õpitu realiseerimine praktikas
Algupärane nukuseriaal
Nukutrupi ja repertuaari kujundamine
Draamateatri nukutrupp pärast juunipööret
Nukuteater sõja-aastail
Kutselise nukuteatri kujunemisaastate loomeolud ja iseloomulikud jooned
Riikliku Noorsooteatri nukuteater (1944-1948)
Nukuteater ümberkorraldusprotsessis
Visa tööga tehniliselt keeruliste suurlavastusteni
Kokkuvõtteks Noorsooteatri nukuteatri lühikesest, ent tulemusrikkast tööst
Nukuteater taas Draamateatri juures (1948-1951)
Uued ümberkorraldused teatrielus
"Reinuvader Rebane" Ferdinand Veike lavastajadebüüdiks
Moskva Riikliku Kesknukuteatri mõjust eesti nukuteatri arengule
Rahvuseepose kangelased nukulaval
Iseseisva Nukuteatri sündi ettevalmistavad lavastused
Nukumängust teistes linnades
Ugala nukuteater (1948-1951)
Kuressaare Teatri nukuteater (1949-1951)
Nukuteatritegemisest Tartus
II osa. Eesti Riiklik Nukuteater
Kujunemisaastad (1952-1955)
Iseseisva nukuteatri sünd
Repertuaari kujundamine
Tagasivaade esimesele tegevusaastale
Näitetrupi kujundamine
Klassikaline muinasjutt ajastu vaimus
Kriitika süüdistab teatrit pealiskaudsuses
Rahvuslik dramaturgia - täistabamus Nukuteatris
Nukuteater avab statsionaari
Puunukk Buratino üldise keskpärasuse taustal
Algusaastate kasvuraskused
Tõusuaastad (1956-1963)
Huvi rahvusliku dramaturgia vastu
Stiilipuhas klassikaline sirmiteater
Festivalidel Moskvas ja Bukarestis
Hooaeg pärast festivali
Stabiilne tööaasta
Itaallaste eeskujul ooper eesti nukulavale
Edu II rahvusvahelisel nukuteatrite festivalil Bukarestis
Esimene lavastus täiskasvanutele
Algupärase repertuaari osatähtsus suureneb
"Isand Seguini kitseke" - suure üldistusjõuga romantiline lavastus
Nukuteater koondab enda ümber autoriteringi
Rein Aguri esimene lavastus
Näitleja nukuteatris
Lavastaja nukuteatris
Kunstnik nukuteatris
Nukulavastuse muusikaline kujundus
Repertuaaripoliitika
Eesti nukunäitlejate õppestuudio
Ebastabiilsuse aastad (1964-1967)
Teater vajab muutusi
Repertuaaripilt mitmekesistub
Festivalitraditsiooni algus
"Olematu Odysseus" - pöördepunkt teatri kunstilises elus
F. Veike traditsiooniline nukuteater
Rein Agur oma teed otsimas
Raivo Laidre lahkumine Nukuteatrist
Nukuteater kuuenda ja seitsmenda aastakümne vahetusel (1968-1972)
Eesti teatri uuenemislaine haarab ka Nukuteatri
Eno Raud kirjutab Nukuteatrile
"Majake ratastel" ja "Memme musi" - edukad Riia festivalil
Uus Buratino
Õppestuudio lavastus
Uno Leies lavastab oma näidendi
Legend "Kurekesest ja Hernetondist"
Vallatu "Muinasjutt hiirepojast" ja süngevõitu "Lugu sepast"
Lood kutsikatest ja ahvidest
"Kaval-Ants ja Vanapagan" Rein Aguri noortetrupi algustähisena
Baltimaade nukuteatrite festival Kaunases 1971. aastal
Uno Leiese "Kiki ja Miki" ja Oskar Liigandi "Pikse pasun" - vastandliku nukutükid
Disney kangelased Väino Luubi lavastuses
Sirmiteater pakub uusi võimalusi
Kümnendivahetusele tagasi vaadates
Nukuteatri kuldsed seitsmekümnendad
Uus, avarduv nukuteater
"Muumimuinasjutu" avatud nukumäng
Nukuteatri poeetiline maailm
Jaan Urveti lavastajadebüüt Nukuteatris. Lihtsakoelised sirmilood
Eesti klassika nukulaval. Nukuteater avastab Illimari maailma
Mitmetasandiline, sümbolistlik nukuteater
Ferdinand Veike klassikaline sirmiteater
Hiirepoja ja elevandipoja uus lavaelu
Heljo Männi muinasjuttnäidend Helle Laasi lavastajadebüüdiks
Ferdinand Veike läheb kaasa avatud mänguga
Rein Aguri nukukompositsioon A. H. Tammsaare novellidest ja miniatuuridest
Helle Laasi lavastused
"Petja ja hunt" pakub improvisatsioonirõõmu
Ingo Normet ja Jaan Urvet - külalislavastajad Nukuteatris
Nukuteater ei ole ainult lasteteater
Veelkordne tagasipilk seitsmekümnendate aastate nukuteatrile
Rein Agur - eesti nukuteatri uuendaja
Nukuteater seitsmenda ja kaheksanda aastakümne vahetusel
Teatrisisesed vastuolud
"Tuhkatriinu" üllatav tõlgendus
Ferdinand Veike ühe loominguperioodi väärikas lõpp
Ferdinand Veike läbi kolleegide silmade
Ferdinand Veike mõtteid nukuteatrist
Kunstnik Jaak Vaus
Nukuteatri kaheksakümnendad aastad
Uus algus
Lastekriminull - noorte näitlejate nukumängukool
Intiimne laulukava ja laadateater
Nukumuusikal ja supershow
Igihaljad muinasjutud ja valmid
Hendrik Toompere debüüt lavastajana ja uudne näärilavastus
Tuhkurhobuse traagiline elukäik
"Pessi ja Illuusia" - armastus ja sõda
Edu Baltimaade festivalil Tallinnas
Nukker Näkineid ja lustlik Hiir
Uudne "Okasroosike"
Eesti Riikliku Nukuteatri kolm aastakümmet
Näidend inimese ja looduse suhetest
Eero Spriit külalislavastajana Nukuteatris
Rõõmsameelsed, poeetilised lavalood väikelastele
Shakespeare toob täiskasvanud publiku Nukuteatrisse
Taas algupärane dramaturgia
Teatriaasta täiskasvanuile
"Suveöö unenägu" lummab vaatajaid ja kriitikuid
Sirmiteater jääb
Tuglas aitab leida Eesti nukuteatri oma nägu
Ajas muutuv Gulliver
Mägramängust Kalevipojani
Absurdiklassikud nukuteatrisse
T. Å. Bringsværdi muinas-fantastiline nukunäidend
Leedulaste traagiline muinasjutt
Esimene jõuluetendus
Helle Laasi muinasjutuetendused
80-ndate aastate Nukuteater
90-ndad, muutuste aastad
Aguriga ja Agurita
Eero Spriit tuleb Nukuteatrisse
Nukuteatri suveõu
Repertuaar uueneb
"Faustike" ovaalsaalis
1990-ndate aastate teine pool
Uuslavastused suveõues
Eero Spriit lahkub ametist
Tuttavad muinasjututegelased
Nukuteater õpetab täiskasvanuile elutarkust
Trollid ja haldjad
Taas külalislavastajad
Debütandid Janno Põldma ja Evald Hermaküla
Nukuteatri lava jälle vanade tuttavate päralt
Evald Hermaküla võtab koorma kanda
Poolelijäänud töö viiakse lõpule
Tagasivaade 90-ndatele aastatele
Eesti Nukuteater taastab rahvusvahelised sidemed
Uus algus uuel sajandil
Sajandivahetus uute juhtidega
Andres Dvinjaninov riskib
Pilguheit tulevikku
Lõpetuseks
Allikaviited
Lisad
Eesti kutselise nukuteatri lavastusi aastail 1936-2004
Draamateater (1936-44 ja 1948-51)
Noorsooteater (1945-48)
Ugala (1948-51)
Kuressaare Teater (1949-51)
Vanemuine (1940 ja 1950)
Eesti Riiklik Nukuteater (1952-2004)
Lavastajad
Draamateater (1936-44 ja 1948-51)
Noorsooteater (1945-48)
Ugala (1948-51)
Kuressaare Teater (1949-51)
Vanemuine (1940 ja 1950)
Eesti Riiklik Nukuteater (1952-2004)
Kunstnikud
Draamateater (1936-44 ja 1948-51)
Noorsooteater (1945-48)
Ugala (1948-51)
Kuressaare Teater (1949-51)
Vanemuine (1940 ja 1950)
Eesti Riiklik Nukuteater (1952-2004)
Heliloojad, muusikalised kujundajad
Draamateater (1936-44 ja 1948-51)
Noorsooteater (1945-48)
Ugala (1948-51)
Kuressaare Teater (1949-51)
Vanemuine (1940 ja 1950)
Eesti Riiklik Nukuteater (1952-2004)
Eesti Riikliku Nukuteatri juhid 1952-2004
Eesti Riikliku Nukuteatri näitlejad 1952-2004
Aunimetused
Diplomeid, preemiaid
Festivale, külalisesinemisi, välissõite
Külalisnukuteatreid Eestis
Kauaaegsed töötajad ER Nukuteatris
Eesti Riikliku Nukuteatri töötajad 01.01.2002
Eesti Riikliku Nukuteatri töötajad 01.08.2004
Töötanud ER Nukuteatris
Isikunimede register
Ilmunud artikleid
Pildigalerii
Lühendid
CD abi-info
II osa. Eesti Riiklik Nukuteater

NUKUTEATRI KAHEKSAKÜMNENDAD AASTAD

RÕÕMSAMEELSED, POEETILISED LAVALOOD VÄIKELASTELE

Harri Kõrvitsa debüütlavastuseks Nukuteatris oli Irina Tokmakova näidend “œKelluke ja kikerikii” (1983). See lihtne ja lustakas mudilastepärane lugu rääkis sellest, kuidas luuletaja Kukk kaotab ära oma peamise sõna “œkikerikii” ja selle lõpuks üpris kummalisest kohast kätte saab.

Lugu mängiti sirmil ja kunstnik Raivo Järvi oli selle tarvis värvika ja kena piltpostkaartliku lavakujunduse kavandanud. Eriti ilmekad ja vahvad olid nukud – igaühe olemus kohe näost peegeldumas. Muusika kirjutas Tõnis Kõrvits. Kaasa tegid H. Toompere, E. Maremäe, A. Uder, V. Jürisson, R. Tammert, M. Toompere ja A. Kreem.

Mõtteid “œKellukese ja Kikerikii” kontrolletendusele järgnenud arutelult916:

L. Tungal: “œNüüd on repertuaaris tõesti mudilastetükk: nii kujundus, lavastus kui näitlejate mäng on mudilastepärased. Lavastuse kõige nõrgem külg on lauluoskus – detsibelle rääkides rohkem kui lauldes.”

O. Liigand: “œTükk saab olema kena, kui ta sisse mängitakse. Kujundus on küll hea, kuid Potsu-Notsu nukuna on raskesti liigutatav.”

R. Agur: “œMaterjal on kahtlemata meie muu repertuaari hulgas vajalik. /.../ Muusika mulle ei meeldi: ta pole täpne selle mängulaadi muusika. Laulud pole selgeks õpitud. Mikrofonide panek pole hea lahendus. Me ei või lasta oma hääli rooste minna. Ekspluatatsioonis läheb mäng elavamaks, kuid mitte ilma Harri abita. Näitleja Hendrik Toompere (Kukk – E.V.) hoiab ka üksikstseenides saali pinge all. Lootkem ainult, et ta ka pärast kümnendat etendust improviseerib. Kaks noort näitlejat (Uder, Tammert), kaks uut näitlejat (Kreem, Jürisson)! Heaks eeskujuks on teile Hendrik Toompere. Teil on tihti ülemõtlemist. Tükk on tüüpiline vene dramaturgia: rõõmsameelne, valjuhäälne, optimistlik. Ainult äärmine mõttetäpsus viib sihile.”

L. Vellerand: “œEi jää muud üle kui õnnitleda lavastajadebüüdi puhul. Lavastajat toetavad kunstnik ja peaosatäitja. Tavaliselt head näitlejad ei oska teisi õpetada. Rütmid tulekski nüüd paika panna. Muusika tahab harimist. "

Üks tundehell ja poeetiline lavastus Nukuteatri repertuaaris oli Bulgaaria autori Valeri Petrovi nukunäidend “œValge muinasjutt” R. Aguri interpreteeringus (1984).

“œEsimesel hetkel lummas kaunis lavapilt: hõbedases raamistuses kirgas talvemaastik, roosatav taevakumm, taamal härmaehtes mets, helkleval lumelagendikul miniatuurne hirveke kui üksinduse ja kellegi järele igatsuse sümbol. Algab mäng. Õrnvalgetes kostüümides näitlejad Piret Sikkel, Viiu Kõrvits ja Tõnu Raadik, saali hinnangus nagu kaks õde ja vend, hakkavad laulu ja kandlehelide saatel mängima muinasjuttu, mille põhikoeks on helge sõprus.” 917 Kunstnik L. Roosa kavandatud nukud – poiss Vantšo, kassipoeg Toti, rebasekutsikad, karujõmm, harakas ja meteoroloogionu – olid kõik naljakad-armsad, lelulikud, ent väikesed ja väikese liikumisvõimega. Oluliseks sai siin näitleja vaba mänguline suhe nukuga. Ja muidugi oli lastel lähedalt nukumängu palju huvitavam jälgida kui saali tagumistest ridadest. Süžee iseenesest oli lihtne. Poiss on oma kassipojast sõbra üsna ära solgutanud. Solvunud kassike pistab plehku. Igatsus sõbra järele kannustab poissi Totit otsima. Poisi sõpruse panevad proovile loodusjõud, kuid ta ei anna alla. R. Agur oli omalt poolt lisanud topeltmängu: näitlejate omavahelise suhte ning nende suhete mängu. Lavastuse atmosfääri tundehella põhitooni võimendasid T. Raadiku loodud ja esitatud meloodilised laulud, aga ka L. Roosa kujundatud õhuline ja kaunis talvemaastik. See oli nii väikesele kui ka suurele publikule hellust, armastust ja südameheadust sisendav emotsionaalne lavalugu.

Siiski on R. Agur nentinud, et “œValges muinasjutus” jäi nii mõndagi realiseerimata: “œ” Valges muinasjutus” on väga ilus, tõesti valge poeesia. Aga ei tulnud nii välja. /.../ Tulemuseks oli naiivne mängitsemine. Ei olnud ta olustikuline teater ega olnud ta ka teatraalne teater. Arvan, et nukkude puisuses oli viga. /.../ Kolm suurt näitlejat pisikeste nukkude ümber – see viis tasakaalust välja. Aga nukud iseenesest on ju kenad.” 918

Järgmine lavastus, vene autorite M. Gindini ja V. Sinakevitši “œNagu kass ja koer” oli humoristlik venepärastele karakteritele ja temperamendile rajatud lugu. Lavastas R. Agur, mängisid H. Seljamaa, H. Kõrvits, M. Veerme, K. Renel, E.-M. Tumm, M. Peedo ja A. Presjärv.

Arvamusi kontrolletendusejärgselt arutelult919:

H. Toompere: “œMuusika valitud naljakas. Kujundus – ruumi vähe, justkui veidi üle kuhjatud.”

O. Liigand: “œHea lahe lugu. Hea kujundus. Muusika mulle meeldis. Kõige parem on Rebane. /.../ Tekstinaljad lähevad kohati kaotsi. Seda tükki naudivad nii täiskasvanud kui lapsed.”

R. Agur: “œPole ise ka muusikaga rahul, sisuliselt ei klapi. /.../ Lava tegime nii pisikeseks sellepärast, et sobiks ka väljasõitudele. Piltide vahetus pole veel piisavalt treenitud /.../. Selle tüki juures muutus äkki oluliseks nuku suu artikuleerimine.”

L. Vellerand: “œIgas stseenis võiks olla oma humoristlik mõttepuänt. Liiga tõsine on naistestseen. Kui sisetegevus läheb tihedamaks, on ta (lavastus – E.V.) põnev nii vanadele kui noortele. Nukud geniaalsed. Lavastusel kõik eeldused saada hooaja tipplavastuseks, heaks komöödiaetenduseks.”

M. Tiks: “œMina näen absurdlikku komöödiat. Ka kavaleht toetab seda – tegelastel sildid küljes. Kõik pisut nurga alla keeratud.”

Urmas Alenderi monoetendus “œNaeris naeris” (autor Astrid Reinla) oli kavandatud 1984. aasta suvise ringreisietendusena. Lavastas Väino Luup. Pärast “œOkasroosikest” ja “œValget muinasjuttu” oli see L. Roosa kolmas kujundus Nukuteatris.

R. Agur ütles kontrolletendusejärgsel arutelul920: “œAstrid Reinla tegi tüki kiiresti. Edasi tegid Luup ja Alender. Nad on väga palju autorile juurde mõelnud. Kiita tuleb Lembit Roosa lava. /.../ Näitleja mängib tund aega üksinda. Ega pole kerge rahvast pinge all hoida. Praegu saab Alender juba kenasti saaliga kontakti. Temporütmides on veel võimalusi. /.../ Tegelasi võiks hääleliselt ja tempoliselt rohkem värvida. Lapsed tabavad kenasti sõnakoomikat. Seda on igas tegelases /.../. Laulud ei kanna praegu nii nagu tarvis: nende laad on teine kui tekstil. Ei tule välja laulu sõnamäng. See on põhiline tüki miinus. /.../ Luubile tahaksin aitäh öelda: tükk toodi välja lühikese ajaga. Alender saab endale siit palju.”

H. Toompere arvates jättis U. Alender ise laulud justkui eraldi. Need ei haakunud muu tegevusega ning laulusõnad polnud mõeldud lastele.

H. Kõrvits leidis, et venekeelne algus oli liiga pikk ja veniv. “œMuidu väga ilus tükk. Alender üllatas meeldivalt. Väga hea oli nukuliigutamine. Praegused nukud võimaldavad head mängu.”

Hoopis iselaadsed suhted kujunesid aga autori ja kujundajate vahel. L. Roosal olid dekoratsioonid ja nukud valmis juba ammu enne autori teksti, kuid autor ei tulnud neid nukke eelnevalt vaatama. Pole siis ka ime, kui L. Roosa leidis arutelul, et tekst ja kujundus ei sobi omavahel. Lõpuks oli ta siiski sunnitud konstateerima: “œÜllatus, et Luup ja Alender tegid sellest materjalist niisuguse lavastuse. Mul on kahju, et see töö jääb mul viimaseks.” 921

Edasi

 

Converted from CHM to HTML with chm2web Pro 2.85 (unicode)