NUKUTEATRI AJALUGU Prev Page Prev Page
Esileht
Saateks
Sissejuhatus
I osa. Algus
Eellugu
Esimestest Eesti alasid külastanud nukutruppidest
Esimesi katsetusi
Eesti nukuteatri sünd
August Libliku nukuteater (1933-1936)
Skupa teatrist ja tema külalisetenduste mõjust eesti nukuteatri arengule
Taavet Poska nukuteater
Eesti Draamateatri nukutrupp (1936-1944)
Eesti kutselise nukuteatri loomine
Õppereis Tšehhoslovakkiasse
Õpitu realiseerimine praktikas
Algupärane nukuseriaal
Nukutrupi ja repertuaari kujundamine
Draamateatri nukutrupp pärast juunipööret
Nukuteater sõja-aastail
Kutselise nukuteatri kujunemisaastate loomeolud ja iseloomulikud jooned
Riikliku Noorsooteatri nukuteater (1944-1948)
Nukuteater ümberkorraldusprotsessis
Visa tööga tehniliselt keeruliste suurlavastusteni
Kokkuvõtteks Noorsooteatri nukuteatri lühikesest, ent tulemusrikkast tööst
Nukuteater taas Draamateatri juures (1948-1951)
Uued ümberkorraldused teatrielus
"Reinuvader Rebane" Ferdinand Veike lavastajadebüüdiks
Moskva Riikliku Kesknukuteatri mõjust eesti nukuteatri arengule
Rahvuseepose kangelased nukulaval
Iseseisva Nukuteatri sündi ettevalmistavad lavastused
Nukumängust teistes linnades
Ugala nukuteater (1948-1951)
Kuressaare Teatri nukuteater (1949-1951)
Nukuteatritegemisest Tartus
II osa. Eesti Riiklik Nukuteater
Kujunemisaastad (1952-1955)
Iseseisva nukuteatri sünd
Repertuaari kujundamine
Tagasivaade esimesele tegevusaastale
Näitetrupi kujundamine
Klassikaline muinasjutt ajastu vaimus
Kriitika süüdistab teatrit pealiskaudsuses
Rahvuslik dramaturgia - täistabamus Nukuteatris
Nukuteater avab statsionaari
Puunukk Buratino üldise keskpärasuse taustal
Algusaastate kasvuraskused
Tõusuaastad (1956-1963)
Huvi rahvusliku dramaturgia vastu
Stiilipuhas klassikaline sirmiteater
Festivalidel Moskvas ja Bukarestis
Hooaeg pärast festivali
Stabiilne tööaasta
Itaallaste eeskujul ooper eesti nukulavale
Edu II rahvusvahelisel nukuteatrite festivalil Bukarestis
Esimene lavastus täiskasvanutele
Algupärase repertuaari osatähtsus suureneb
"Isand Seguini kitseke" - suure üldistusjõuga romantiline lavastus
Nukuteater koondab enda ümber autoriteringi
Rein Aguri esimene lavastus
Näitleja nukuteatris
Lavastaja nukuteatris
Kunstnik nukuteatris
Nukulavastuse muusikaline kujundus
Repertuaaripoliitika
Eesti nukunäitlejate õppestuudio
Ebastabiilsuse aastad (1964-1967)
Teater vajab muutusi
Repertuaaripilt mitmekesistub
Festivalitraditsiooni algus
"Olematu Odysseus" - pöördepunkt teatri kunstilises elus
F. Veike traditsiooniline nukuteater
Rein Agur oma teed otsimas
Raivo Laidre lahkumine Nukuteatrist
Nukuteater kuuenda ja seitsmenda aastakümne vahetusel (1968-1972)
Eesti teatri uuenemislaine haarab ka Nukuteatri
Eno Raud kirjutab Nukuteatrile
"Majake ratastel" ja "Memme musi" - edukad Riia festivalil
Uus Buratino
Õppestuudio lavastus
Uno Leies lavastab oma näidendi
Legend "Kurekesest ja Hernetondist"
Vallatu "Muinasjutt hiirepojast" ja süngevõitu "Lugu sepast"
Lood kutsikatest ja ahvidest
"Kaval-Ants ja Vanapagan" Rein Aguri noortetrupi algustähisena
Baltimaade nukuteatrite festival Kaunases 1971. aastal
Uno Leiese "Kiki ja Miki" ja Oskar Liigandi "Pikse pasun" - vastandliku nukutükid
Disney kangelased Väino Luubi lavastuses
Sirmiteater pakub uusi võimalusi
Kümnendivahetusele tagasi vaadates
Nukuteatri kuldsed seitsmekümnendad
Uus, avarduv nukuteater
"Muumimuinasjutu" avatud nukumäng
Nukuteatri poeetiline maailm
Jaan Urveti lavastajadebüüt Nukuteatris. Lihtsakoelised sirmilood
Eesti klassika nukulaval. Nukuteater avastab Illimari maailma
Mitmetasandiline, sümbolistlik nukuteater
Ferdinand Veike klassikaline sirmiteater
Hiirepoja ja elevandipoja uus lavaelu
Heljo Männi muinasjuttnäidend Helle Laasi lavastajadebüüdiks
Ferdinand Veike läheb kaasa avatud mänguga
Rein Aguri nukukompositsioon A. H. Tammsaare novellidest ja miniatuuridest
Helle Laasi lavastused
"Petja ja hunt" pakub improvisatsioonirõõmu
Ingo Normet ja Jaan Urvet - külalislavastajad Nukuteatris
Nukuteater ei ole ainult lasteteater
Veelkordne tagasipilk seitsmekümnendate aastate nukuteatrile
Rein Agur - eesti nukuteatri uuendaja
Nukuteater seitsmenda ja kaheksanda aastakümne vahetusel
Teatrisisesed vastuolud
"Tuhkatriinu" üllatav tõlgendus
Ferdinand Veike ühe loominguperioodi väärikas lõpp
Ferdinand Veike läbi kolleegide silmade
Ferdinand Veike mõtteid nukuteatrist
Kunstnik Jaak Vaus
Nukuteatri kaheksakümnendad aastad
Uus algus
Lastekriminull - noorte näitlejate nukumängukool
Intiimne laulukava ja laadateater
Nukumuusikal ja supershow
Igihaljad muinasjutud ja valmid
Hendrik Toompere debüüt lavastajana ja uudne näärilavastus
Tuhkurhobuse traagiline elukäik
"Pessi ja Illuusia" - armastus ja sõda
Edu Baltimaade festivalil Tallinnas
Nukker Näkineid ja lustlik Hiir
Uudne "Okasroosike"
Eesti Riikliku Nukuteatri kolm aastakümmet
Näidend inimese ja looduse suhetest
Eero Spriit külalislavastajana Nukuteatris
Rõõmsameelsed, poeetilised lavalood väikelastele
Shakespeare toob täiskasvanud publiku Nukuteatrisse
Taas algupärane dramaturgia
Teatriaasta täiskasvanuile
"Suveöö unenägu" lummab vaatajaid ja kriitikuid
Sirmiteater jääb
Tuglas aitab leida Eesti nukuteatri oma nägu
Ajas muutuv Gulliver
Mägramängust Kalevipojani
Absurdiklassikud nukuteatrisse
T. Å. Bringsværdi muinas-fantastiline nukunäidend
Leedulaste traagiline muinasjutt
Esimene jõuluetendus
Helle Laasi muinasjutuetendused
80-ndate aastate Nukuteater
90-ndad, muutuste aastad
Aguriga ja Agurita
Eero Spriit tuleb Nukuteatrisse
Nukuteatri suveõu
Repertuaar uueneb
"Faustike" ovaalsaalis
1990-ndate aastate teine pool
Uuslavastused suveõues
Eero Spriit lahkub ametist
Tuttavad muinasjututegelased
Nukuteater õpetab täiskasvanuile elutarkust
Trollid ja haldjad
Taas külalislavastajad
Debütandid Janno Põldma ja Evald Hermaküla
Nukuteatri lava jälle vanade tuttavate päralt
Evald Hermaküla võtab koorma kanda
Poolelijäänud töö viiakse lõpule
Tagasivaade 90-ndatele aastatele
Eesti Nukuteater taastab rahvusvahelised sidemed
Uus algus uuel sajandil
Sajandivahetus uute juhtidega
Andres Dvinjaninov riskib
Pilguheit tulevikku
Lõpetuseks
Allikaviited
Lisad
Eesti kutselise nukuteatri lavastusi aastail 1936-2004
Draamateater (1936-44 ja 1948-51)
Noorsooteater (1945-48)
Ugala (1948-51)
Kuressaare Teater (1949-51)
Vanemuine (1940 ja 1950)
Eesti Riiklik Nukuteater (1952-2004)
Lavastajad
Draamateater (1936-44 ja 1948-51)
Noorsooteater (1945-48)
Ugala (1948-51)
Kuressaare Teater (1949-51)
Vanemuine (1940 ja 1950)
Eesti Riiklik Nukuteater (1952-2004)
Kunstnikud
Draamateater (1936-44 ja 1948-51)
Noorsooteater (1945-48)
Ugala (1948-51)
Kuressaare Teater (1949-51)
Vanemuine (1940 ja 1950)
Eesti Riiklik Nukuteater (1952-2004)
Heliloojad, muusikalised kujundajad
Draamateater (1936-44 ja 1948-51)
Noorsooteater (1945-48)
Ugala (1948-51)
Kuressaare Teater (1949-51)
Vanemuine (1940 ja 1950)
Eesti Riiklik Nukuteater (1952-2004)
Eesti Riikliku Nukuteatri juhid 1952-2004
Eesti Riikliku Nukuteatri näitlejad 1952-2004
Aunimetused
Diplomeid, preemiaid
Festivale, külalisesinemisi, välissõite
Külalisnukuteatreid Eestis
Kauaaegsed töötajad ER Nukuteatris
Eesti Riikliku Nukuteatri töötajad 01.01.2002
Eesti Riikliku Nukuteatri töötajad 01.08.2004
Töötanud ER Nukuteatris
Isikunimede register
Ilmunud artikleid
Pildigalerii
Lühendid
CD abi-info
II osa. Eesti Riiklik Nukuteater

NUKUTEATRI KAHEKSAKÜMNENDAD AASTAD

NUKKER NÄKINEID JA LUSTLIK HIIR

1982. a jõudis Nukuteatri lavale veel kolmaski nukra alatooniga lavastus – H.Chr. Anderseni-I. Normeti “œNäkineid” . Lavastas selle Ingo Normet külalisena Pärnu teatrist ja kujundas Liina Pihlak külalisena Eesti Televisioonist. Muusika kirjutas Leo Normet. Mängisid M. Peedo(v), P. Sikkel, V. Kõrvits, O. Paesüld ja H. Gustavson.

“œNäkineiu” näol oli Nukuteatri lavale toodud ilus poeetiline muinasjutt, kus pääsesid mõjule inimhinge kõige kaunimad ja üllamad tunded. Lavastaja ja instseneerija I. Normet oli tõsisele teemale – headuse võit kurjuse üle nii sees- kui väljaspool inimest – leidnud lastepärase lahenduse.899 See oli visuaalselt kaunis ja rikkalik lavastus, kus tähtis osa oli valgusel, värvidemängul ja muusikal. Puudu jäi sügavuti minekust rollides. R. Aguri arvates eraldusid rääkivad tegelased vaid sellega, et nad liikusid, liikumine aga oli mehaaniline, formaalne.900 Lavastus võinuks pakkuda sügavaid elamusi, paraku surus peale tehniline poolus ja näitleja tundis ennast animaatorina. Ilmselt oli rohke tekstiga harjunud näitlejaile harjumatu niisugune tegevustiku, liikumise ja visuaalse külje tähtsustamine.

“œNäkineiu” kontrolletenduse järgsel arutelul oli ilmekalt välja öeldud, mis selles lavastuses hästi, mis halvasti oli901:

H. Toompere: “œOlen solvatud, mulle kui nukunäitlejale on solvav olla animaator. Lindile loetud tekst on ka halvasti sisse loetud. Nukuteatrist on kadunud elu, heliülesvõte ei anna midagi juurde. /.../ Muusikalised liikumised fantaasiavaesed.”

R. Agur: “œOn olemas ka primitivistlik maaling – heas mõttes leian seda siin, ainult natuke pooleli jäänud. Laad ise on meie majas haruldane, ilmselt omane Normetile. Tekst on vist asjata lindile loetud. Nukk naivistlik, tekst psühholoogiline, dramaatiline, muusika ei toeta alati toimuvat.”

L. Vellerand: “œPraegu pole stiilitunnet. Vibamist on palju. Tasu headuse eest jäi saamata. Ülev, poeetiline kujund jääb puudu.”

R. Agur: “œSilmailu praegu jätkub, vaevama jääb ainult see, et majast välja minnes (külalisetendustel kultuurimajades, koolides – E.V.) muutub ilu mannetuks.”

I. Normet: “œSõnaprobleem: näitlejad või animaatorid – peaasi, et iga võte end õigustab. Kuid me ei saa lahutada tekste muusikast ja vastupidi. Liikumismaneeri peaksime täpsustama.”

I. Normetile järgnes 1982. a sügishooajal veel teinegi külalislavastaja – Krista Arbet. Tema tõi Nukuteatri lavale M. Velleri vaimuka lastenäidendi “œTõeline elevandipoeg” . Lavastuse väärtuseks oli R. Aguri sõnutsi noore kunstniku Reet Muna “œväga huvitav funktsionaalne kujundus” .902 Omapärase kirjandusliku algmaterjali sügav mõte kadus lavaaskelduste lärmakasse saginasse. Tegelaskujud jäid üksteisest erinevateks ainult väliselt, mitte seesmiselt ning liikumine laval ei olnud lavastuse mõtte teenistuses.

Kim Meškovi näidendi “œMuinasjutt hiirepojast” põhjal sündis näitlejate Tõnu Raadiku, Heino Seljamaa, Harri Kõrvitsa ja Anu Presjärve ühistööna 1982. a suveks lustlik ja särav näitemäng “œHiir! Hiir! Hiir!” . Mängiti J. Vausi poolt selle näidendi 1977. a lavastuse jaoks kavandatud nukkudega. Suur osakaal oli muusikalisel kujundusel, mille tegi Tõnu Raadik. Laulutekstid kirjutas Ilmar Trull.

ERN: ā€œHiir! Hiir! Hiir!ā€¯ (grupitƶƶ, 1982). Stseen lavastusest: (vasakult) H. Seljamaa, T. Raadik, A. PresjƤrv, H. KÅ‘rvits. /Foto: K. Suur/“œHiir! Hiir! Hiir!” oli lustmäng kogu perele, kus pupedega mängisid, kolistasid ja kolisid eespool nimetatud etenduse väljamõtlejad – nii nagu kavalehel kirjas seisis. Lavastus oli kavandatud meelelahutusliku suvetükina, millega mööda Eestimaad ringi rännati ja väga erinevatel vabaõhulavadel üles astuti. Esietendus toimus Tabasalus. Sellest said lusti nii noored kui vanad.

Eriti hea oli lavastuse muusikaline külg, sest kaasa tegid ju kolm muusikameestena tuntud näitlejat, kes teatritööst vabal ajal eri ansamblites pilli mängisid: Tõnu Raadik Kukerpillides, Harri Kõrvits Rock-Hotellis ja Heino Seljamaa Kontoris.

Hästi võeti “œHiir! Hiir! Hiir!” vastu juba kunstinõukogus. R. Agur leidis, et kollektiivse režissuuri korras tehtud tükk õnnestus. Ja ka A. Presjärv sai oma esimese näitlejatööga hästi hakkama. Nukuteatri pedagoogi T. Vapperi arvates polnud nii lustakat, lastele kohe arusaadavat tükki varem repertuaaris olnudki.903

See hiirepoja majaehitamise lugu jäi Nukuteatri repertuaari paljudeks hooaegadeks. Seda mängiti veel üheksakümnendate aastate alguseski. Vaheldusid osatäitjad (teatrist lahkunud T. Raadiku asemel tuli kvartetti Ülo Vihma, H. Seljamaad asus dubleerima H. Toompere), muutusid riietus ja rekvisiidid, ent nukud ja lavastuse põhiolemus jäid samaks.

Edasi

 

Converted from CHM to HTML with chm2web Pro 2.85 (unicode)