NUKUTEATER SEITSMENDA JA KAHEKSANDA AASTAKÜMNE VAHETUSEL

KUNSTNIK JAAK VAUS

1980. aasta sügisest ei olnud enam Nukuteatri koosseisus ka peakunstnik Jaak Vausi. J. Vaus töötas Eesti NSV Riiklikus Nukuteatris täpselt 10 aastat, kujundades selle aja jooksul esietendunud 53 lavastusest 40, neist 13 koostöös F. Veike ja 23 R. Aguriga.

Jaak Vaus sattus Nukuteatrisse just kõige huvitavamal ajal. Kunstiinstituudist Nukuteatrisse tööle asunud ideedest tulvil noore kunstnikuna sai temast R. Aguri liitlane ja mõttekaaslane Eesti nukuteatri uuendamise teel. Kuigi oma kunstnikuloomusele iseloomuliku väljundi leidis J. Vaus eksperimenteerivas, vabamate mängureeglitega teatraalses nukuteatris, kohanes ta hästi ka F. Veike klassikalise lavastuslaadiga, luues kauneid sirmilavakujundusi ning kujundades kaasaegsetest kunstivooludest lähtudes uudseid, ent ikkagi lelulikult armsaid, pehmeid ja ilmekate nägudega nukke.

Arvatavasti ajendas Jaak Vausi Nukuteatrist lahkuma suur töökoormus, enesekorduse ja loomeseisaku kartus, aga ka soov ennast suurel laval teostada.

R. Agur: “œEnne Jaak Vausi, ausalt öelda, olin kunstnikega pidevalt hädas. /.../ Tol ajal Nukuteatris palju külaliskunstnikke ei käinudki. Jaak Vausil tuli paralleelselt töötada nii Veike kui minuga. Eks tal tuli siin majas kõvasti rabada! Teater vajas uuendamist. Ja alguses olid head võimalused. Lõpuks hakkasime end kordama. Ei tulnud enam avastuslikku /.../. Aga küllap me siis 9 – 10 aasta jooksul ammendasime teineteise ideed. Ega lõpmatult asjad ju ei kesta. Sellepärast ta ära läkski.“œ 843

F. Veike: “œNukk peab olema armas, nagu kaasaegne tarbekunstiese, et sa tahad seda lähemalt vaadata ja katsuda. Jaak Vaus mõistis seda.“œ844

O. Liigand: “œJaak Vausi tulekuga algas Nukuteatris 70-ndatel aastatel uus tõusuperiood... Hästi sobis Aguri ja Vausi koostöö. Vaus oli just niisugune kunstnik, keda Nukuteatrile oli vaja... Nukuteatri kunstnikul peab olema hea šaržeerimise anne, et ta karaktereid tabaks. Ja lavakujundus peab olema lakooniline. Kujundus üldse olgu tinglik. Vausil on see nii.“œ845

Kunstnik-skulptor E. Startšenko: ” Tal oli väga ilus lastepärane kujundus. Jaak Vausil oli Rein Aguriga viljakas koostöö. “œPunamütsike” ja “œMuumimuinasjutt” olid väga meeldivad lavastused. Vaus tegi väga mitmelaadilisi kujundusi. Tal oli küllaltki üksteise otsa neid lavastusi – koormus oli suur. Kindel on see, et ikka tuleb natuke kunstnikke vahetada, et ei hakkaks ennast kordama. Teinekord näed distantsi pealt asju hoopis teisiti – seda teatava aja tagant. Nüüd on Vaus suurel laval ja väga edukalt.“œ846

M. Unt: “œMulle meeldib, et Jaak Vausi lavakujundused on väga ilusad. Nad on esteetilised. Nad on tervikud ja läbi komponeeritud. Üks samm on ilutsemisse, aga seda sammu pole ma Jaak Vausi seni veel astumas näinud.“œ847

Kõige paremini iseloomustavad Jaak Vausi loomingulisi printsiipe tema enda sõnad: “œLavastus tänases teatris ei ole ainult visuaalse informatsiooni vahend. Ta peab /.../ looma õige atmosfääri mänguks /.../ kujundus peab konkreetse lavastusega orgaaniliselt ühte sulama.” 848

“œLavastus on kollektiivne looming /.../ Ilma tõsise koostööta valminud kujundus on ainult pime õnnestumine.” 849

“œSee on vaene teater, kus kõik laulavad ainult ühte häält. Palju tähtsam on, et kõik laulaksid ühes helistikus: nii tekib harmoonia.“œ850

M. Unt: “œJaak Vaus ütleb, et talle ei meeldi selline lavastaja, kes hakkab kujunduse peale mõtlema alles siis, kui lavakujundus on juba laval, kes alles siis silmad lahti teeb ja saab aru, et etendusel on ka visuaalne külg. Selles mõttes meeldib mulle Vaus hästi, sest ka mina arvan, et visuaalne külg on pool etendust, ja valgus on visuaalsest küljest omakorda pool. /.../ Nii palju absurdsusi seisab teatrikujunduse teel (hinnad, limiidid, materjalid). Sellest on palju räägitud, aga tulemuseta. 90 % tööst ei ole seotud loomisrõõmuga, ütleb Jaak Vaus, 90 % tööst on materjalide otsimine, mööda töökodasid jooksmine jne. jne. Ja lõpuks on laval ikkagi hoopis midagi muud, kui kavanditel oli mõeldud.” 851

Niisugune oli seitsmekümnendatel-kaheksakümnendatel aastatel teatrikunstnikutöö pahupool. Töötades Nukuteatris ei piirdunud J. Vaus ainult selle teatriga. Ta kujundas lavastusi ka Draamateatris, Rakvere Teatris, Vanemuises, Noorsooteatris ja Magdeburgis. Oma esimese lavastuse Noorsooteatris tegi ta 1971. a. Aastal 1981 sai temast selle teatri peakunstnik.