NUKUTEATRI AJALUGU Prev Page Prev Page
Esileht
Saateks
Sissejuhatus
I osa. Algus
Eellugu
Esimestest Eesti alasid külastanud nukutruppidest
Esimesi katsetusi
Eesti nukuteatri sünd
August Libliku nukuteater (1933-1936)
Skupa teatrist ja tema külalisetenduste mõjust eesti nukuteatri arengule
Taavet Poska nukuteater
Eesti Draamateatri nukutrupp (1936-1944)
Eesti kutselise nukuteatri loomine
Õppereis Tšehhoslovakkiasse
Õpitu realiseerimine praktikas
Algupärane nukuseriaal
Nukutrupi ja repertuaari kujundamine
Draamateatri nukutrupp pärast juunipööret
Nukuteater sõja-aastail
Kutselise nukuteatri kujunemisaastate loomeolud ja iseloomulikud jooned
Riikliku Noorsooteatri nukuteater (1944-1948)
Nukuteater ümberkorraldusprotsessis
Visa tööga tehniliselt keeruliste suurlavastusteni
Kokkuvõtteks Noorsooteatri nukuteatri lühikesest, ent tulemusrikkast tööst
Nukuteater taas Draamateatri juures (1948-1951)
Uued ümberkorraldused teatrielus
"Reinuvader Rebane" Ferdinand Veike lavastajadebüüdiks
Moskva Riikliku Kesknukuteatri mõjust eesti nukuteatri arengule
Rahvuseepose kangelased nukulaval
Iseseisva Nukuteatri sündi ettevalmistavad lavastused
Nukumängust teistes linnades
Ugala nukuteater (1948-1951)
Kuressaare Teatri nukuteater (1949-1951)
Nukuteatritegemisest Tartus
II osa. Eesti Riiklik Nukuteater
Kujunemisaastad (1952-1955)
Iseseisva nukuteatri sünd
Repertuaari kujundamine
Tagasivaade esimesele tegevusaastale
Näitetrupi kujundamine
Klassikaline muinasjutt ajastu vaimus
Kriitika süüdistab teatrit pealiskaudsuses
Rahvuslik dramaturgia - täistabamus Nukuteatris
Nukuteater avab statsionaari
Puunukk Buratino üldise keskpärasuse taustal
Algusaastate kasvuraskused
Tõusuaastad (1956-1963)
Huvi rahvusliku dramaturgia vastu
Stiilipuhas klassikaline sirmiteater
Festivalidel Moskvas ja Bukarestis
Hooaeg pärast festivali
Stabiilne tööaasta
Itaallaste eeskujul ooper eesti nukulavale
Edu II rahvusvahelisel nukuteatrite festivalil Bukarestis
Esimene lavastus täiskasvanutele
Algupärase repertuaari osatähtsus suureneb
"Isand Seguini kitseke" - suure üldistusjõuga romantiline lavastus
Nukuteater koondab enda ümber autoriteringi
Rein Aguri esimene lavastus
Näitleja nukuteatris
Lavastaja nukuteatris
Kunstnik nukuteatris
Nukulavastuse muusikaline kujundus
Repertuaaripoliitika
Eesti nukunäitlejate õppestuudio
Ebastabiilsuse aastad (1964-1967)
Teater vajab muutusi
Repertuaaripilt mitmekesistub
Festivalitraditsiooni algus
"Olematu Odysseus" - pöördepunkt teatri kunstilises elus
F. Veike traditsiooniline nukuteater
Rein Agur oma teed otsimas
Raivo Laidre lahkumine Nukuteatrist
Nukuteater kuuenda ja seitsmenda aastakümne vahetusel (1968-1972)
Eesti teatri uuenemislaine haarab ka Nukuteatri
Eno Raud kirjutab Nukuteatrile
"Majake ratastel" ja "Memme musi" - edukad Riia festivalil
Uus Buratino
Õppestuudio lavastus
Uno Leies lavastab oma näidendi
Legend "Kurekesest ja Hernetondist"
Vallatu "Muinasjutt hiirepojast" ja süngevõitu "Lugu sepast"
Lood kutsikatest ja ahvidest
"Kaval-Ants ja Vanapagan" Rein Aguri noortetrupi algustähisena
Baltimaade nukuteatrite festival Kaunases 1971. aastal
Uno Leiese "Kiki ja Miki" ja Oskar Liigandi "Pikse pasun" - vastandliku nukutükid
Disney kangelased Väino Luubi lavastuses
Sirmiteater pakub uusi võimalusi
Kümnendivahetusele tagasi vaadates
Nukuteatri kuldsed seitsmekümnendad
Uus, avarduv nukuteater
"Muumimuinasjutu" avatud nukumäng
Nukuteatri poeetiline maailm
Jaan Urveti lavastajadebüüt Nukuteatris. Lihtsakoelised sirmilood
Eesti klassika nukulaval. Nukuteater avastab Illimari maailma
Mitmetasandiline, sümbolistlik nukuteater
Ferdinand Veike klassikaline sirmiteater
Hiirepoja ja elevandipoja uus lavaelu
Heljo Männi muinasjuttnäidend Helle Laasi lavastajadebüüdiks
Ferdinand Veike läheb kaasa avatud mänguga
Rein Aguri nukukompositsioon A. H. Tammsaare novellidest ja miniatuuridest
Helle Laasi lavastused
"Petja ja hunt" pakub improvisatsioonirõõmu
Ingo Normet ja Jaan Urvet - külalislavastajad Nukuteatris
Nukuteater ei ole ainult lasteteater
Veelkordne tagasipilk seitsmekümnendate aastate nukuteatrile
Rein Agur - eesti nukuteatri uuendaja
Nukuteater seitsmenda ja kaheksanda aastakümne vahetusel
Teatrisisesed vastuolud
"Tuhkatriinu" üllatav tõlgendus
Ferdinand Veike ühe loominguperioodi väärikas lõpp
Ferdinand Veike läbi kolleegide silmade
Ferdinand Veike mõtteid nukuteatrist
Kunstnik Jaak Vaus
Nukuteatri kaheksakümnendad aastad
Uus algus
Lastekriminull - noorte näitlejate nukumängukool
Intiimne laulukava ja laadateater
Nukumuusikal ja supershow
Igihaljad muinasjutud ja valmid
Hendrik Toompere debüüt lavastajana ja uudne näärilavastus
Tuhkurhobuse traagiline elukäik
"Pessi ja Illuusia" - armastus ja sõda
Edu Baltimaade festivalil Tallinnas
Nukker Näkineid ja lustlik Hiir
Uudne "Okasroosike"
Eesti Riikliku Nukuteatri kolm aastakümmet
Näidend inimese ja looduse suhetest
Eero Spriit külalislavastajana Nukuteatris
Rõõmsameelsed, poeetilised lavalood väikelastele
Shakespeare toob täiskasvanud publiku Nukuteatrisse
Taas algupärane dramaturgia
Teatriaasta täiskasvanuile
"Suveöö unenägu" lummab vaatajaid ja kriitikuid
Sirmiteater jääb
Tuglas aitab leida Eesti nukuteatri oma nägu
Ajas muutuv Gulliver
Mägramängust Kalevipojani
Absurdiklassikud nukuteatrisse
T. Å. Bringsværdi muinas-fantastiline nukunäidend
Leedulaste traagiline muinasjutt
Esimene jõuluetendus
Helle Laasi muinasjutuetendused
80-ndate aastate Nukuteater
90-ndad, muutuste aastad
Aguriga ja Agurita
Eero Spriit tuleb Nukuteatrisse
Nukuteatri suveõu
Repertuaar uueneb
"Faustike" ovaalsaalis
1990-ndate aastate teine pool
Uuslavastused suveõues
Eero Spriit lahkub ametist
Tuttavad muinasjututegelased
Nukuteater õpetab täiskasvanuile elutarkust
Trollid ja haldjad
Taas külalislavastajad
Debütandid Janno Põldma ja Evald Hermaküla
Nukuteatri lava jälle vanade tuttavate päralt
Evald Hermaküla võtab koorma kanda
Poolelijäänud töö viiakse lõpule
Tagasivaade 90-ndatele aastatele
Eesti Nukuteater taastab rahvusvahelised sidemed
Uus algus uuel sajandil
Sajandivahetus uute juhtidega
Andres Dvinjaninov riskib
Pilguheit tulevikku
Lõpetuseks
Allikaviited
Lisad
Eesti kutselise nukuteatri lavastusi aastail 1936-2004
Draamateater (1936-44 ja 1948-51)
Noorsooteater (1945-48)
Ugala (1948-51)
Kuressaare Teater (1949-51)
Vanemuine (1940 ja 1950)
Eesti Riiklik Nukuteater (1952-2004)
Lavastajad
Draamateater (1936-44 ja 1948-51)
Noorsooteater (1945-48)
Ugala (1948-51)
Kuressaare Teater (1949-51)
Vanemuine (1940 ja 1950)
Eesti Riiklik Nukuteater (1952-2004)
Kunstnikud
Draamateater (1936-44 ja 1948-51)
Noorsooteater (1945-48)
Ugala (1948-51)
Kuressaare Teater (1949-51)
Vanemuine (1940 ja 1950)
Eesti Riiklik Nukuteater (1952-2004)
Heliloojad, muusikalised kujundajad
Draamateater (1936-44 ja 1948-51)
Noorsooteater (1945-48)
Ugala (1948-51)
Kuressaare Teater (1949-51)
Vanemuine (1940 ja 1950)
Eesti Riiklik Nukuteater (1952-2004)
Eesti Riikliku Nukuteatri juhid 1952-2004
Eesti Riikliku Nukuteatri näitlejad 1952-2004
Aunimetused
Diplomeid, preemiaid
Festivale, külalisesinemisi, välissõite
Külalisnukuteatreid Eestis
Kauaaegsed töötajad ER Nukuteatris
Eesti Riikliku Nukuteatri töötajad 01.01.2002
Eesti Riikliku Nukuteatri töötajad 01.08.2004
Töötanud ER Nukuteatris
Isikunimede register
Ilmunud artikleid
Pildigalerii
Lühendid
CD abi-info
II osa. Eesti Riiklik Nukuteater

NUKUTEATRI KULDSED SEITSMEKÜMNENDAD

“œPETJA JA HUNT” PAKUB IMPROVISATSIOONIRÕÕMU

R. Aguri lavastatud “œPetja ja hunt” sarnanes oma improviseerimislustis “œPunamütsikesele” , mida mängiti veel ka pärast “œPetja ja hundi” lavaletulekut edukalt edasi. “œPetja ja hunt” kujutas endast variatsioone S. Prokofjevi muusikale. Lavastuses kasutati jällegi avatud mängu ehk teiste sõnadega “œnukk + näitleja” vormi.

Selle lavastuse juures sai kinnitust R. Aguri suur fantaasiavõime – teha vanale raadiolindile tuginedes orgaaniline, üllatav, kaasaegne etendus. Lisaks oli S. Prokofjevi muusikaline foon valitud veel kahes täiesti erinevas interpretatsioonis (Eesti Raadio Sümfooniaorkester ning inglise popansambel Jack Lancasteri ja Robin Lumley juhatusel). Rein Agur oli “œjälginud sama printsiipi, mis “œPunamütsikese” lavastamisel, s.t ei jutusta lugu mitte algusest lõpuni üheselt ära, vaid pakub mitmeid üksteist eiravaid variante, kuidas võiks muinasjuttu jupp-jupilt lahti mõtestada” .796

Muinasjutu teksti luges lindilt näitleja Hugo Laur. Jutustajale oli leitud ka tore teisik laval – nukk-ätt, kes oma ilmumise ja muinasjutu edasilugemisega justkui tuletanuks näitlejaile meelde, mida vastavalt süžeele laval edasi teha. Näitlejad haarasid tema jutust kinni, mängisid edasi, hakkasid siis improviseerides taas omapoolseid variante pakkuma, kuni nukk neid oma ilmumisega jälle katkestas ja õige otsa kätte juhatas. Lavastaja oli asetanud rõhu kolme noore näitleja improvisatsioonivõimele. Need näitlejad olid äsja lavakunstikateedri 8. lennu ERN: ā€œPetja ja huntā€¯ (S. Prokofjev, 1978). Nukk Petjaga H. KÅ‘rvits ja H. Seljamaa.lõpetanud Eve Maremäe ja Heino Seljamaa ning tollase Tallinna Pedagoogilise Instituudi lõpetanud Harri Kõrvits, kes oli Nukuteatris juba mõnes lavastuses kaasa teinud. Just nimetatud noorte näitlejate teatrisse tulek ajendas R. Agurit niisugust ehtnooruslikult lustlikku originaalset lavastust tegema.

R. Agur oli oma lavastuse žanriks nimetanud etendusdispuut.797 Näitlejad olid vahetus kontaktis publikuga, rõhutades loo mängulisust ning ärgitades noort publikut ka ise taolisi mänge ette võtma. Kuigi “œPetja ja hunt” oli mõeldud laste viimiseks helide maailma, neile muusika ja sümfooniaorkestri tutvustamiseks, ei olnud see lavastuses peamine. Peamine oli mängurõõmu pakkumine nii näitlejaile laval kui ka publikule saalis.

L. Vellerand ütles pärast “œPetja ja hundi” kontrolletendust: “œSeda teatrit esimest korda näha oli väga huvitav. Minu jaoks oli see midagi praktilist, millest võiks teha teooriat. Arvan, et lapsepõlves oleks pärast seda etendust ise ka palju fantaasiarohkemalt mänginud. See on lastele väga hea tükk – väike fantaasiamäng ilusate variatsioonidega, groteskne paroodia. Mulle oli lausa üllatus näha sellist näitlejatööd laval – noored inimesed lausa naudivad mängu. /.../ Lavastajale täiesti uus kvaliteet.” Lavastaja ise ütles, et ta tahtis teha natuke riskantset nukuteatrit, mitte harjumuspärast: “œLooming peab olema rõõm.” 798

Selles muusikalises muinasjutus vaheldusid mäng ja tegelikkus. Näitlejad mängisid laval teksapükstes mõnusalt nukkudega – oma püstiste pulkjuustega kriipsujukut meenutava Petjaga, vanaisaga, pärislindudest-loomadest sootuks erinevate grotesksete pardi, kassi, linnu ja hundiga. Need naljakad nukud (marionetid ja pulknukud) ning lisaks veel ka hundimaski kavandas J. Vaus. Näitlejad tegutsesid laste kombel laval keset väikest mängumaailma – väikeses aias, väikese maja juures, taustaks I. Å iškini kolme karu kujutav tuntud maal.

Lavastuses kasutati “œtäna mängime...” printsiipi. Just “œPetjas ja hundis” oli eriti selgelt välja joonistunud selle printsiibi sügavaim mõte. “œLavareaalsuse nähtav kahestumine – ühel pool jutustuse, teisel pool näitlejate elu või suhtlemise reaalsus – oleks nagu mõnusaks sissejuhatuseks lavakunsti saladustesse pühendumisel, niisama nagu on S. Prokofjevi muusikalise loo “œõppe-eesmärgiks” pillide tutvustamine. /.../ Sellel lustlikul etendusel on oma sügavam tagamõte /.../ Uppudes pillavasse tegevushoogu, ilmub ta nähtavale üksikutes vaimukusevälgatustes. Täiskasvanu saab ta kätte järele mõeldes, väikese, vastuvõtlikuma vaatajani võib ta jõuda märkamatult: mängu ja tegelikkust vastandades /.../.

Õnnelik on see vaataja, kes pakutud mänguga kaasa läheb ja sellest vabanemisrõõmu ammutab. /.../ 70-ndate aastate suurmoeks on saanud tuua teatrisse tükike ehtsat loodust. /.../ Küllap kajastab ta omal viisil inimese igatsust millegi tõelise järele. Nagu näha, idaneb see igatsus inimeses juba maast-madalast. Lavastuses ei pritsita vett. Seal mängivad kolm näitlejat ennastunustavalt ja mõnuledes selle vedela ainega, mis maailmas ikka enam hinda läheb. Kui allaneelatud part hundi kõhust kätte saadud, ehtsa veega puhtaks pestud ja valge palaka sisse kuivama sätitud on, tunned lavalt saali levivat südamlikkuselainet, mis soojendab ja kaunistab kõiki mänge, mängitagu neid teatris või väljaspool seda.” 799

Edasi

 

Converted from CHM to HTML with chm2web Pro 2.85 (unicode)