NUKUTEATRI AJALUGU Prev Page Prev Page
Esileht
Saateks
Sissejuhatus
I osa. Algus
Eellugu
Esimestest Eesti alasid külastanud nukutruppidest
Esimesi katsetusi
Eesti nukuteatri sünd
August Libliku nukuteater (1933-1936)
Skupa teatrist ja tema külalisetenduste mõjust eesti nukuteatri arengule
Taavet Poska nukuteater
Eesti Draamateatri nukutrupp (1936-1944)
Eesti kutselise nukuteatri loomine
Õppereis Tšehhoslovakkiasse
Õpitu realiseerimine praktikas
Algupärane nukuseriaal
Nukutrupi ja repertuaari kujundamine
Draamateatri nukutrupp pärast juunipööret
Nukuteater sõja-aastail
Kutselise nukuteatri kujunemisaastate loomeolud ja iseloomulikud jooned
Riikliku Noorsooteatri nukuteater (1944-1948)
Nukuteater ümberkorraldusprotsessis
Visa tööga tehniliselt keeruliste suurlavastusteni
Kokkuvõtteks Noorsooteatri nukuteatri lühikesest, ent tulemusrikkast tööst
Nukuteater taas Draamateatri juures (1948-1951)
Uued ümberkorraldused teatrielus
"Reinuvader Rebane" Ferdinand Veike lavastajadebüüdiks
Moskva Riikliku Kesknukuteatri mõjust eesti nukuteatri arengule
Rahvuseepose kangelased nukulaval
Iseseisva Nukuteatri sündi ettevalmistavad lavastused
Nukumängust teistes linnades
Ugala nukuteater (1948-1951)
Kuressaare Teatri nukuteater (1949-1951)
Nukuteatritegemisest Tartus
II osa. Eesti Riiklik Nukuteater
Kujunemisaastad (1952-1955)
Iseseisva nukuteatri sünd
Repertuaari kujundamine
Tagasivaade esimesele tegevusaastale
Näitetrupi kujundamine
Klassikaline muinasjutt ajastu vaimus
Kriitika süüdistab teatrit pealiskaudsuses
Rahvuslik dramaturgia - täistabamus Nukuteatris
Nukuteater avab statsionaari
Puunukk Buratino üldise keskpärasuse taustal
Algusaastate kasvuraskused
Tõusuaastad (1956-1963)
Huvi rahvusliku dramaturgia vastu
Stiilipuhas klassikaline sirmiteater
Festivalidel Moskvas ja Bukarestis
Hooaeg pärast festivali
Stabiilne tööaasta
Itaallaste eeskujul ooper eesti nukulavale
Edu II rahvusvahelisel nukuteatrite festivalil Bukarestis
Esimene lavastus täiskasvanutele
Algupärase repertuaari osatähtsus suureneb
"Isand Seguini kitseke" - suure üldistusjõuga romantiline lavastus
Nukuteater koondab enda ümber autoriteringi
Rein Aguri esimene lavastus
Näitleja nukuteatris
Lavastaja nukuteatris
Kunstnik nukuteatris
Nukulavastuse muusikaline kujundus
Repertuaaripoliitika
Eesti nukunäitlejate õppestuudio
Ebastabiilsuse aastad (1964-1967)
Teater vajab muutusi
Repertuaaripilt mitmekesistub
Festivalitraditsiooni algus
"Olematu Odysseus" - pöördepunkt teatri kunstilises elus
F. Veike traditsiooniline nukuteater
Rein Agur oma teed otsimas
Raivo Laidre lahkumine Nukuteatrist
Nukuteater kuuenda ja seitsmenda aastakümne vahetusel (1968-1972)
Eesti teatri uuenemislaine haarab ka Nukuteatri
Eno Raud kirjutab Nukuteatrile
"Majake ratastel" ja "Memme musi" - edukad Riia festivalil
Uus Buratino
Õppestuudio lavastus
Uno Leies lavastab oma näidendi
Legend "Kurekesest ja Hernetondist"
Vallatu "Muinasjutt hiirepojast" ja süngevõitu "Lugu sepast"
Lood kutsikatest ja ahvidest
"Kaval-Ants ja Vanapagan" Rein Aguri noortetrupi algustähisena
Baltimaade nukuteatrite festival Kaunases 1971. aastal
Uno Leiese "Kiki ja Miki" ja Oskar Liigandi "Pikse pasun" - vastandliku nukutükid
Disney kangelased Väino Luubi lavastuses
Sirmiteater pakub uusi võimalusi
Kümnendivahetusele tagasi vaadates
Nukuteatri kuldsed seitsmekümnendad
Uus, avarduv nukuteater
"Muumimuinasjutu" avatud nukumäng
Nukuteatri poeetiline maailm
Jaan Urveti lavastajadebüüt Nukuteatris. Lihtsakoelised sirmilood
Eesti klassika nukulaval. Nukuteater avastab Illimari maailma
Mitmetasandiline, sümbolistlik nukuteater
Ferdinand Veike klassikaline sirmiteater
Hiirepoja ja elevandipoja uus lavaelu
Heljo Männi muinasjuttnäidend Helle Laasi lavastajadebüüdiks
Ferdinand Veike läheb kaasa avatud mänguga
Rein Aguri nukukompositsioon A. H. Tammsaare novellidest ja miniatuuridest
Helle Laasi lavastused
"Petja ja hunt" pakub improvisatsioonirõõmu
Ingo Normet ja Jaan Urvet - külalislavastajad Nukuteatris
Nukuteater ei ole ainult lasteteater
Veelkordne tagasipilk seitsmekümnendate aastate nukuteatrile
Rein Agur - eesti nukuteatri uuendaja
Nukuteater seitsmenda ja kaheksanda aastakümne vahetusel
Teatrisisesed vastuolud
"Tuhkatriinu" üllatav tõlgendus
Ferdinand Veike ühe loominguperioodi väärikas lõpp
Ferdinand Veike läbi kolleegide silmade
Ferdinand Veike mõtteid nukuteatrist
Kunstnik Jaak Vaus
Nukuteatri kaheksakümnendad aastad
Uus algus
Lastekriminull - noorte näitlejate nukumängukool
Intiimne laulukava ja laadateater
Nukumuusikal ja supershow
Igihaljad muinasjutud ja valmid
Hendrik Toompere debüüt lavastajana ja uudne näärilavastus
Tuhkurhobuse traagiline elukäik
"Pessi ja Illuusia" - armastus ja sõda
Edu Baltimaade festivalil Tallinnas
Nukker Näkineid ja lustlik Hiir
Uudne "Okasroosike"
Eesti Riikliku Nukuteatri kolm aastakümmet
Näidend inimese ja looduse suhetest
Eero Spriit külalislavastajana Nukuteatris
Rõõmsameelsed, poeetilised lavalood väikelastele
Shakespeare toob täiskasvanud publiku Nukuteatrisse
Taas algupärane dramaturgia
Teatriaasta täiskasvanuile
"Suveöö unenägu" lummab vaatajaid ja kriitikuid
Sirmiteater jääb
Tuglas aitab leida Eesti nukuteatri oma nägu
Ajas muutuv Gulliver
Mägramängust Kalevipojani
Absurdiklassikud nukuteatrisse
T. Å. Bringsværdi muinas-fantastiline nukunäidend
Leedulaste traagiline muinasjutt
Esimene jõuluetendus
Helle Laasi muinasjutuetendused
80-ndate aastate Nukuteater
90-ndad, muutuste aastad
Aguriga ja Agurita
Eero Spriit tuleb Nukuteatrisse
Nukuteatri suveõu
Repertuaar uueneb
"Faustike" ovaalsaalis
1990-ndate aastate teine pool
Uuslavastused suveõues
Eero Spriit lahkub ametist
Tuttavad muinasjututegelased
Nukuteater õpetab täiskasvanuile elutarkust
Trollid ja haldjad
Taas külalislavastajad
Debütandid Janno Põldma ja Evald Hermaküla
Nukuteatri lava jälle vanade tuttavate päralt
Evald Hermaküla võtab koorma kanda
Poolelijäänud töö viiakse lõpule
Tagasivaade 90-ndatele aastatele
Eesti Nukuteater taastab rahvusvahelised sidemed
Uus algus uuel sajandil
Sajandivahetus uute juhtidega
Andres Dvinjaninov riskib
Pilguheit tulevikku
Lõpetuseks
Allikaviited
Lisad
Eesti kutselise nukuteatri lavastusi aastail 1936-2004
Draamateater (1936-44 ja 1948-51)
Noorsooteater (1945-48)
Ugala (1948-51)
Kuressaare Teater (1949-51)
Vanemuine (1940 ja 1950)
Eesti Riiklik Nukuteater (1952-2004)
Lavastajad
Draamateater (1936-44 ja 1948-51)
Noorsooteater (1945-48)
Ugala (1948-51)
Kuressaare Teater (1949-51)
Vanemuine (1940 ja 1950)
Eesti Riiklik Nukuteater (1952-2004)
Kunstnikud
Draamateater (1936-44 ja 1948-51)
Noorsooteater (1945-48)
Ugala (1948-51)
Kuressaare Teater (1949-51)
Vanemuine (1940 ja 1950)
Eesti Riiklik Nukuteater (1952-2004)
Heliloojad, muusikalised kujundajad
Draamateater (1936-44 ja 1948-51)
Noorsooteater (1945-48)
Ugala (1948-51)
Kuressaare Teater (1949-51)
Vanemuine (1940 ja 1950)
Eesti Riiklik Nukuteater (1952-2004)
Eesti Riikliku Nukuteatri juhid 1952-2004
Eesti Riikliku Nukuteatri näitlejad 1952-2004
Aunimetused
Diplomeid, preemiaid
Festivale, külalisesinemisi, välissõite
Külalisnukuteatreid Eestis
Kauaaegsed töötajad ER Nukuteatris
Eesti Riikliku Nukuteatri töötajad 01.01.2002
Eesti Riikliku Nukuteatri töötajad 01.08.2004
Töötanud ER Nukuteatris
Isikunimede register
Ilmunud artikleid
Pildigalerii
Lühendid
CD abi-info
II osa. Eesti Riiklik Nukuteater

NUKUTEATER KUUENDA JA SEITSMENDA AASTAKÜMNE VAHETUSEL (1968 – 1972)

DISNEY KANGELASED VÄINO LUUBI LAVASTUSES

31. märtsil 1972 esietendunud Väino Luubi visuaalselt väga huvitav suurejooneline lavastus “œMiki-Hiir tondilossis” (W. Disney järgi) oli tunnustatud nukunäitleja lavastajadebüüt. Miks V. Luup niisuguse mahuka töö ette võttis ja kuidas kulges lavastuse ettevalmistus, selle kohta on asjaosaline ise lausunud järgmist: “œOma esimese lavastuse “œMiki-Hiir tondilossis” ma tegin lihtsalt sellepärast, et ma olin endast nii heal arvamusel. Kõik teised olid minu arvates viletsasti teinud, aga mina teen paremini. Kuid selline mõte kadus tüki raskustes ja tegemistes ära, nii et ühel päeval oli minu ees pime must sein ja polnud enam millestki kinni hakata. Kõik see, millele olin mõelnud, et see aitab mind – need olid nii väikesed konksud, nendest ei saanud ühe näpugagi kinni võtta, kõik tulid seina seest välja. “œMiki-Hiirega” oli nii, et ma ise mõtlesin lavastuse välja, ise instseneerisin, ise tegin dekoratsioonide kavandid. Väiksemad asjad lavakujunduses püüdsin kõik ise teha, et mitte kellelegi tüli teha minu omajagu pedantsete nõudmistega. Juhtus isegi, et mulle ei meeldinud mõnede teatri töökojas tehtud nukkude väline kuju. Ja siis ma olin öösel teatris ja tegin uued nukud. Kaks nukku tegin ühe ööga. See kõik võttis nii palju energiat. Ma olin siis lavastajatööks ikka liiga kogenematu, kuigi alustasin optimistlikult. Näitlejad olid minu proovides väga head. Aga kuna lavastus läks üpris tehniliseks, siis nõudis ta ka suurt energiat. Ja lavastus ei tulnud päris nii välja, nagu ta oli minu nägemuses. Ma ei saavutanud sellega niisugust puhtust ja kontsentreeritust, nagu oleksin tahtnud. Aga mulle meeldis, et sain selles lavastuses proovida nukke niisuguse mehaanikaga, nagu ma ise olin välja mõelnud.” 644

“œMiki Hiir tondilossis” jättis oma lavapiltide kiires vahetumises, valgusvärvide ja helide harmoonilises mängus ning tegelaskonna põnevas mitmekesisuses filmiliku üldmulje. Nukuteatri repertuaaris oli niisugune lavastus omaette nähtuseks. Tehnilise teostuse huvitavuselt võiks seda lavastust ehk võrrelda kolmekümnendate-neljakümnendate aastate Eesti Draamateatri ja Noorsooteatri nukulavastustega, kus samuti pandi erilist rõhku kujunduslik-visuaalsele küljele ning lava- ja nukutehnika täiustamisele (seda muidugi oma aja võimalustele vastavalt).

ERN: ā€œMiki-Hiir tondilossisā€¯ (V. Luup, 1972). Nukud vasakult: Minni-Hiir (M. Soomre), Vissi-Klaara (M. Toompere).V. Luubi lavastuse nukukujunduses oli järgitud Miki-Hiire looja Walt Disney poolt etteantut. Sündmused arenesid hoogsalt, neis oli põnevust ja salapära, nii nagu ühes tondilossis olema peabki. Pinget aitas omakorda ülal hoida V. Tarkpea muusikaline kujundus. Ka näitlejaskond oli Miki-Hiire seiklustest haaratud. Toredad olid H. Toompere nimitegelane, M. Soomre Minni-Hiir, V. Luubi Suksu Rangipuu, M. Toompere Vissi Klaara ja teisedki tegelased. “œMiki-Hiires” osalenud M. Peedo: “œLavastus, mis Väino tegi, oli tore. Tal on ju väga hea tehniline taip ja ta tegi kõik selle lavakujunduse ise. Ja mehaanika mõtles ise välja. Ka nukud tegi ta suures osas ise. Väino on absoluutselt kõike suuteline tegema. Lavakonstruktsioon oli väga keeruline, aga ta oli huvitav.” 645

Kriitika hindas Miki-Hiire seiklused tondilossis hooaja huvitavaimaks lavastuseks. K. Soosalu juhtis Nukuteatri hooajaülevaates tähelepanu ka vajakajäämistele. “œÕnnestunult kopeeritud W. Disney nukud, head valgusefektid, teostuse värvipuhtus rõõmustab. Mind aga segas teksti halb kuuldavus (eriti robotite puhul, kus tekst tuleb magnetofonilindilt). Väsitavalt mõjus ka etenduse jälgimine läbi “œvisivoxi” avade. Ei tekkinud näiteks tondilossis olemise tunnet, stseenid professoritega ei tekitanud vajalikku pinget. Või on viga selles, et tänapäeval on hüpnotiseerimine aktuaalsuse kaotanud?” 646

Repertuaari mitmekesistamise seisukohast oli “œMiki-Hiir tondilossis” väga oluline lavastus.

Edasi

 

Converted from CHM to HTML with chm2web Pro 2.85 (unicode)