NUKUTEATRI AJALUGU Prev Page Prev Page
Esileht
Saateks
Sissejuhatus
I osa. Algus
Eellugu
Esimestest Eesti alasid külastanud nukutruppidest
Esimesi katsetusi
Eesti nukuteatri sünd
August Libliku nukuteater (1933-1936)
Skupa teatrist ja tema külalisetenduste mõjust eesti nukuteatri arengule
Taavet Poska nukuteater
Eesti Draamateatri nukutrupp (1936-1944)
Eesti kutselise nukuteatri loomine
Õppereis Tšehhoslovakkiasse
Õpitu realiseerimine praktikas
Algupärane nukuseriaal
Nukutrupi ja repertuaari kujundamine
Draamateatri nukutrupp pärast juunipööret
Nukuteater sõja-aastail
Kutselise nukuteatri kujunemisaastate loomeolud ja iseloomulikud jooned
Riikliku Noorsooteatri nukuteater (1944-1948)
Nukuteater ümberkorraldusprotsessis
Visa tööga tehniliselt keeruliste suurlavastusteni
Kokkuvõtteks Noorsooteatri nukuteatri lühikesest, ent tulemusrikkast tööst
Nukuteater taas Draamateatri juures (1948-1951)
Uued ümberkorraldused teatrielus
"Reinuvader Rebane" Ferdinand Veike lavastajadebüüdiks
Moskva Riikliku Kesknukuteatri mõjust eesti nukuteatri arengule
Rahvuseepose kangelased nukulaval
Iseseisva Nukuteatri sündi ettevalmistavad lavastused
Nukumängust teistes linnades
Ugala nukuteater (1948-1951)
Kuressaare Teatri nukuteater (1949-1951)
Nukuteatritegemisest Tartus
II osa. Eesti Riiklik Nukuteater
Kujunemisaastad (1952-1955)
Iseseisva nukuteatri sünd
Repertuaari kujundamine
Tagasivaade esimesele tegevusaastale
Näitetrupi kujundamine
Klassikaline muinasjutt ajastu vaimus
Kriitika süüdistab teatrit pealiskaudsuses
Rahvuslik dramaturgia - täistabamus Nukuteatris
Nukuteater avab statsionaari
Puunukk Buratino üldise keskpärasuse taustal
Algusaastate kasvuraskused
Tõusuaastad (1956-1963)
Huvi rahvusliku dramaturgia vastu
Stiilipuhas klassikaline sirmiteater
Festivalidel Moskvas ja Bukarestis
Hooaeg pärast festivali
Stabiilne tööaasta
Itaallaste eeskujul ooper eesti nukulavale
Edu II rahvusvahelisel nukuteatrite festivalil Bukarestis
Esimene lavastus täiskasvanutele
Algupärase repertuaari osatähtsus suureneb
"Isand Seguini kitseke" - suure üldistusjõuga romantiline lavastus
Nukuteater koondab enda ümber autoriteringi
Rein Aguri esimene lavastus
Näitleja nukuteatris
Lavastaja nukuteatris
Kunstnik nukuteatris
Nukulavastuse muusikaline kujundus
Repertuaaripoliitika
Eesti nukunäitlejate õppestuudio
Ebastabiilsuse aastad (1964-1967)
Teater vajab muutusi
Repertuaaripilt mitmekesistub
Festivalitraditsiooni algus
"Olematu Odysseus" - pöördepunkt teatri kunstilises elus
F. Veike traditsiooniline nukuteater
Rein Agur oma teed otsimas
Raivo Laidre lahkumine Nukuteatrist
Nukuteater kuuenda ja seitsmenda aastakümne vahetusel (1968-1972)
Eesti teatri uuenemislaine haarab ka Nukuteatri
Eno Raud kirjutab Nukuteatrile
"Majake ratastel" ja "Memme musi" - edukad Riia festivalil
Uus Buratino
Õppestuudio lavastus
Uno Leies lavastab oma näidendi
Legend "Kurekesest ja Hernetondist"
Vallatu "Muinasjutt hiirepojast" ja süngevõitu "Lugu sepast"
Lood kutsikatest ja ahvidest
"Kaval-Ants ja Vanapagan" Rein Aguri noortetrupi algustähisena
Baltimaade nukuteatrite festival Kaunases 1971. aastal
Uno Leiese "Kiki ja Miki" ja Oskar Liigandi "Pikse pasun" - vastandliku nukutükid
Disney kangelased Väino Luubi lavastuses
Sirmiteater pakub uusi võimalusi
Kümnendivahetusele tagasi vaadates
Nukuteatri kuldsed seitsmekümnendad
Uus, avarduv nukuteater
"Muumimuinasjutu" avatud nukumäng
Nukuteatri poeetiline maailm
Jaan Urveti lavastajadebüüt Nukuteatris. Lihtsakoelised sirmilood
Eesti klassika nukulaval. Nukuteater avastab Illimari maailma
Mitmetasandiline, sümbolistlik nukuteater
Ferdinand Veike klassikaline sirmiteater
Hiirepoja ja elevandipoja uus lavaelu
Heljo Männi muinasjuttnäidend Helle Laasi lavastajadebüüdiks
Ferdinand Veike läheb kaasa avatud mänguga
Rein Aguri nukukompositsioon A. H. Tammsaare novellidest ja miniatuuridest
Helle Laasi lavastused
"Petja ja hunt" pakub improvisatsioonirõõmu
Ingo Normet ja Jaan Urvet - külalislavastajad Nukuteatris
Nukuteater ei ole ainult lasteteater
Veelkordne tagasipilk seitsmekümnendate aastate nukuteatrile
Rein Agur - eesti nukuteatri uuendaja
Nukuteater seitsmenda ja kaheksanda aastakümne vahetusel
Teatrisisesed vastuolud
"Tuhkatriinu" üllatav tõlgendus
Ferdinand Veike ühe loominguperioodi väärikas lõpp
Ferdinand Veike läbi kolleegide silmade
Ferdinand Veike mõtteid nukuteatrist
Kunstnik Jaak Vaus
Nukuteatri kaheksakümnendad aastad
Uus algus
Lastekriminull - noorte näitlejate nukumängukool
Intiimne laulukava ja laadateater
Nukumuusikal ja supershow
Igihaljad muinasjutud ja valmid
Hendrik Toompere debüüt lavastajana ja uudne näärilavastus
Tuhkurhobuse traagiline elukäik
"Pessi ja Illuusia" - armastus ja sõda
Edu Baltimaade festivalil Tallinnas
Nukker Näkineid ja lustlik Hiir
Uudne "Okasroosike"
Eesti Riikliku Nukuteatri kolm aastakümmet
Näidend inimese ja looduse suhetest
Eero Spriit külalislavastajana Nukuteatris
Rõõmsameelsed, poeetilised lavalood väikelastele
Shakespeare toob täiskasvanud publiku Nukuteatrisse
Taas algupärane dramaturgia
Teatriaasta täiskasvanuile
"Suveöö unenägu" lummab vaatajaid ja kriitikuid
Sirmiteater jääb
Tuglas aitab leida Eesti nukuteatri oma nägu
Ajas muutuv Gulliver
Mägramängust Kalevipojani
Absurdiklassikud nukuteatrisse
T. Å. Bringsværdi muinas-fantastiline nukunäidend
Leedulaste traagiline muinasjutt
Esimene jõuluetendus
Helle Laasi muinasjutuetendused
80-ndate aastate Nukuteater
90-ndad, muutuste aastad
Aguriga ja Agurita
Eero Spriit tuleb Nukuteatrisse
Nukuteatri suveõu
Repertuaar uueneb
"Faustike" ovaalsaalis
1990-ndate aastate teine pool
Uuslavastused suveõues
Eero Spriit lahkub ametist
Tuttavad muinasjututegelased
Nukuteater õpetab täiskasvanuile elutarkust
Trollid ja haldjad
Taas külalislavastajad
Debütandid Janno Põldma ja Evald Hermaküla
Nukuteatri lava jälle vanade tuttavate päralt
Evald Hermaküla võtab koorma kanda
Poolelijäänud töö viiakse lõpule
Tagasivaade 90-ndatele aastatele
Eesti Nukuteater taastab rahvusvahelised sidemed
Uus algus uuel sajandil
Sajandivahetus uute juhtidega
Andres Dvinjaninov riskib
Pilguheit tulevikku
Lõpetuseks
Allikaviited
Lisad
Eesti kutselise nukuteatri lavastusi aastail 1936-2004
Draamateater (1936-44 ja 1948-51)
Noorsooteater (1945-48)
Ugala (1948-51)
Kuressaare Teater (1949-51)
Vanemuine (1940 ja 1950)
Eesti Riiklik Nukuteater (1952-2004)
Lavastajad
Draamateater (1936-44 ja 1948-51)
Noorsooteater (1945-48)
Ugala (1948-51)
Kuressaare Teater (1949-51)
Vanemuine (1940 ja 1950)
Eesti Riiklik Nukuteater (1952-2004)
Kunstnikud
Draamateater (1936-44 ja 1948-51)
Noorsooteater (1945-48)
Ugala (1948-51)
Kuressaare Teater (1949-51)
Vanemuine (1940 ja 1950)
Eesti Riiklik Nukuteater (1952-2004)
Heliloojad, muusikalised kujundajad
Draamateater (1936-44 ja 1948-51)
Noorsooteater (1945-48)
Ugala (1948-51)
Kuressaare Teater (1949-51)
Vanemuine (1940 ja 1950)
Eesti Riiklik Nukuteater (1952-2004)
Eesti Riikliku Nukuteatri juhid 1952-2004
Eesti Riikliku Nukuteatri näitlejad 1952-2004
Aunimetused
Diplomeid, preemiaid
Festivale, külalisesinemisi, välissõite
Külalisnukuteatreid Eestis
Kauaaegsed töötajad ER Nukuteatris
Eesti Riikliku Nukuteatri töötajad 01.01.2002
Eesti Riikliku Nukuteatri töötajad 01.08.2004
Töötanud ER Nukuteatris
Isikunimede register
Ilmunud artikleid
Pildigalerii
Lühendid
CD abi-info
II osa. Eesti Riiklik Nukuteater

TÕUSUAASTAD (1956 – 1963)

FESTIVALIDEL MOSKVAS JA BUKARESTIS

1958. aasta tõi Nukuteatrile esimese festivalisõidu. Nimelt osaleti veebruarikuus Moskvas toimunud üleliidulise noorsoo- ja nukuteatrite festivali lõppvoorus. Sellest üritusest pääses osa võtma kaksteist tollase N. Liidu paremat nukuteatrit.

Võimalus osaleda festivalil tuli esialgu suure üllatusena. O. Liigand: “œÜhel 1957. aasta varasügisesel päeval sisenes kultuuriministeeriumi töötajate saatel teatrisse rühm inimesi, keda esitleti Nõukogude Liidu nukuteatreid ülevaatava komisjoni liikmetena. Külalised olid Moskvast ja Leningradist. Komisjon nõudis, et neile kogu repertuaar ette mängitaks. Pärast ülevaatust tehti teatavaks, et 13.–25. veebruarini 1958 toimub Moskvas /.../ üleliidulise noorsoo- ja nukuteatrite festivali lõppvoor: 120 nukuteatrist pääseb lõppvooru ainult 12 ning nende hulka on arvatud ka Eesti Vabariiklik Nukuteater Juhan Kangilaski eesti folkloori tutvustava näitemänguga “œKaval-Ants ja Vanapagan” ning G. Landau kaasajateemalise “œLumehelbekese kooli” lavastusega. Üllatus oli suur, sest neli aastat tagasi käis nukumängu teoreetik Fedotov Moskva Kesknukuteatrist siinse Nukuteatriga tutvumas ning tema arvates oli Eesti Nukuteater üks madalama tasemega kollektiive kogu Nõukogude Liidus. Näitlejaskonna hulgas tekkis kaksipidi arvamusi. Ühed väitsid, et küllap festivalil peab olema esindatud iga liiduvabariik ja seetõttu on Eesti teatrile tehtud nii-öelda hinnaalandust; teised aga arvasid, et kui juba meie oleme head, siis on Nõukogude Liidu nukuteatrite kunstiline tase üldiselt madal.” 387

Moskvas selgus, et festivali lõppvoorust võtab osa 18 nukuteatrit. 16 teatrit esitasid oma lavastused käpiknukkudega. Kaks erisüsteemi viljelejat olid 20-aastase staažiga Moskva Varjuteater ja 36 aastat tegutsenud Leningradi Demmeni-nim. Marionetiteater. Eesti NSV Riiklik Nukuteater (see nimetus anti teatrile vahetult enne Moskva festivali) oli oma 6-aastase tööstaažiga lõppvoorus osalenutest kõige noorem. Läti Riiklik Nukuteater oli siis 14-aastane. Ülejäänutel oli seljataga 20–40 tööaastat. Noorele Eesti Nukuteatrile oli juba lõppvooru pääsemine iseenesest tore saavutus. Osales ju eelvoorus 72 nukuteatrit. Ka lõppvoorus läks Eesti teatril hästi. Mõlema lavastuse eest anti Eesti Nukuteatrile kõrvuti Moskva, Leningradi, Harkovi, Gorki ja Riia nukuteatritega festivali esimese järgu diplom. Festivali laureaadi diplom anti meie teatri peanäitejuhile F. Veikele, lavastajale-näitlejale R. Kuremaale, muusika-ala juhatajale V. Tarkpeale, kunstnikele R. Laidrele ja H. Vilms-Poolile ning näitlejaile L. Tuile, U. Leiesele, M. Orgussaarele, B. Mitile ja O. Paesüllale. Festivali laureaadi tiitel anti ka näidendi “œLumehelbekese kool” autorile G. Landaule.388

Festivali arutluskoosolekul märkis Leningradi kriitik S. Dreiden Eesti Nukuteatri lavastuste kohta, et neis paistab silma näitlejate, lavastaja, kunstniku ja helilooja harmooniline koostöö. “œPole püütud väliseid efekte, vaid kogu väljendusrikkuse annavad näitlejad. Soovida jääks vaid rohkem groteski ja fantaasiat lavastustes ning nukkude kujunduses.” 389

Festivali lõpul toimunud konverentsil tekkisid vaidlused nukuteatrite repertuaari ja kunstilise suuna üle ning tõusis teravalt esile vastuolu kahe leeri vahel. O. Liigand: “œÜhe voolu eesotsas seisavad Riikliku Kesknukuteatri peanäitejuht S. Obraztsov ja Leningradi Riikliku Nukuteatri peanäitejuht J. Demmeni, mehed, kes on töötanud nukuteatris ligi nelikümmend aastat. Nad väidavad, et nukuteater õigustab ainult siis oma olemasolu, kui ta lavastab selliseid näidendeid, mis draama-, ooperi- või balletiteatril on võimatu lavastada. Nukuteatri repertuaar ja lavastused peavad olema sellise üldistuse ja tüüpilisuse astmega, missugust ülesannet ei suuda ükski elav näitleja enda peale võtta. Teise voolu esindajad (neid on märksa rohkem: Moskva Nukuteatri peanäitejuht V. Gromov, Leningradi Riikliku Suure Nukuteatri peanäitejuht M. Koroljov jt) leiavad, et lavastada võib kõike. Tähtis on vaid, kuidas ühele või teisele teosele lavastuslikult läheneda. Konverents ei toonud kokkulepet. Huvitav on aga siinjuures märkida, et festivalil esinesid täie eduga ja teenisid publiku poolehoiu enamikus need teatrid, kes olid Obraztsovi poolt kaitstud põhimõtted omaks võtnud. Ka meie teatri töös kajastuvad need põhimõtted.” 390

Sellel konverentsil tehti festivalist osavõtnud teatrite kohta ka üsnagi valusat kriitikat. Poola teatriteadlane prof dr J. Sztaundynger süüdistas enamikku Nõukogude Liidu nukuteatreid naturalismis. Mainiti, et juba paar aastakümmet käib lahing naturalistlikkuse ja nukulikkuse vahel. Eks olnud see nii ka Eesti nukuteatris. M. Koroljov märkis festivalil, et nukuteatri spetsiifikast eksisteerib vaid mingi aimdus, ent tegelikult ei tunne seda vist mitte keegi. Poola ja tšehhi nukuteatri spetsid sõnastasid aga juba siis nukuteatri peaülesande – kõnelda sümboli kaudu. See aga nõuab tihedust dramaturgias, teksti nappust, tinglike kujundite loomist ja lakoonilisust. Konverentsi lõppsõnas kiitis žürii esimees dr. Jan Malík Läti ja Eesti nukuteatrite näitlejate kaadrit ja lisas naljaga pooleks, “œet kui oleks võimalik, ta võtaks eesti nukunäitlejad nende kõrge professionaalsuse tõttu kõik oma teatrisse” .391

Eesti Nukuteatrile oli festivalil osalemine kahtlematult kasulikuks ja huvitavaks sündmuseks. Saadi vahetult osa teiste nukuteatrite etendustest ning pandi nii mõndagi kõrva taha oma edaspidiseks tööks. Sealtpeale avanes võimalus asuda kontakti mitmete maade nukuteatritega. Eesti Nukuteatri festivalietenduste edu ja võlu tagatiseks oli aga eelkõige nende rahvuslikkusest tulenev eripära, euroopalikkus ja kontrast võrreldes teiste nukuteatritega. Osutusid ju kõik festivali lõppvoorus osalenud nukuteatrid (peale Tallinna ja Riia teatri) eelkõige slaavi kultuuritraditsioonide kandjaiks.

Festivali ajal toimus ka UNIMA Nõukogude Liidu sektsiooni liikmete aruandlus-valimiskoosolek. Eesti NSV Riiklik Nukuteater võeti UNIMA liikmeks. Koosolekul valiti ka sektsiooni juhatus. Üheks asepresidendiks Baltikumi esindajana valiti Ferdinand Veike, kusjuures presidendiks valiti Sergei Obraztsov.

Moskva festivalile järgnes sama aasta maikuus UNIMA poolt korraldatud ülemaailmne nukuteatrite festival ja konverents Bukarestis. O. Liigand: “œBukaresti konverentsil räägiti ja vaieldi nukumängu spetsiifikasse puutuvad küsimused enam-vähem selgeks. Bulgaaria nukuteatreid süüdistati naturalismis, Tšehhoslovakkia nukuteatrile heideti ette nende akadeemilisust, tardumust traditsioonidesse, poolakatele pandi süüks rabelemist otsinguis ning kindlusetust oma tõekspidamistes. Nõukogude Liidu nukuteatrite tegelasi sarjati välismaiste kunstnike poolt leiutatud vormide pimesi ülevõtmise eest. Kartuses, et neid võidakse süüdistada mittekaasaegsuses, hülgasid kunstnikud iseseisva vormilahenduse ning kasutasid neile võõraid stiile, mis polnud dramaturgiaga kooskõlas.” 392 Konverents oli pöördelise tähtsusega sündmuseks nukuteatri ajaloos, kuna sellel kõlanud kriitika ja sellest arenenud probleemide tulemusel said nukumängu naturalistliku suuna pooldajad lõplikult lüüa.

Edasi

 

Converted from CHM to HTML with chm2web Pro 2.85 (unicode)