NUKUTEATRI AJALUGU Prev Page Prev Page
Esileht
Saateks
Sissejuhatus
I osa. Algus
Eellugu
Esimestest Eesti alasid külastanud nukutruppidest
Esimesi katsetusi
Eesti nukuteatri sünd
August Libliku nukuteater (1933-1936)
Skupa teatrist ja tema külalisetenduste mõjust eesti nukuteatri arengule
Taavet Poska nukuteater
Eesti Draamateatri nukutrupp (1936-1944)
Eesti kutselise nukuteatri loomine
Õppereis Tšehhoslovakkiasse
Õpitu realiseerimine praktikas
Algupärane nukuseriaal
Nukutrupi ja repertuaari kujundamine
Draamateatri nukutrupp pärast juunipööret
Nukuteater sõja-aastail
Kutselise nukuteatri kujunemisaastate loomeolud ja iseloomulikud jooned
Riikliku Noorsooteatri nukuteater (1944-1948)
Nukuteater ümberkorraldusprotsessis
Visa tööga tehniliselt keeruliste suurlavastusteni
Kokkuvõtteks Noorsooteatri nukuteatri lühikesest, ent tulemusrikkast tööst
Nukuteater taas Draamateatri juures (1948-1951)
Uued ümberkorraldused teatrielus
"Reinuvader Rebane" Ferdinand Veike lavastajadebüüdiks
Moskva Riikliku Kesknukuteatri mõjust eesti nukuteatri arengule
Rahvuseepose kangelased nukulaval
Iseseisva Nukuteatri sündi ettevalmistavad lavastused
Nukumängust teistes linnades
Ugala nukuteater (1948-1951)
Kuressaare Teatri nukuteater (1949-1951)
Nukuteatritegemisest Tartus
II osa. Eesti Riiklik Nukuteater
Kujunemisaastad (1952-1955)
Iseseisva nukuteatri sünd
Repertuaari kujundamine
Tagasivaade esimesele tegevusaastale
Näitetrupi kujundamine
Klassikaline muinasjutt ajastu vaimus
Kriitika süüdistab teatrit pealiskaudsuses
Rahvuslik dramaturgia - täistabamus Nukuteatris
Nukuteater avab statsionaari
Puunukk Buratino üldise keskpärasuse taustal
Algusaastate kasvuraskused
Tõusuaastad (1956-1963)
Huvi rahvusliku dramaturgia vastu
Stiilipuhas klassikaline sirmiteater
Festivalidel Moskvas ja Bukarestis
Hooaeg pärast festivali
Stabiilne tööaasta
Itaallaste eeskujul ooper eesti nukulavale
Edu II rahvusvahelisel nukuteatrite festivalil Bukarestis
Esimene lavastus täiskasvanutele
Algupärase repertuaari osatähtsus suureneb
"Isand Seguini kitseke" - suure üldistusjõuga romantiline lavastus
Nukuteater koondab enda ümber autoriteringi
Rein Aguri esimene lavastus
Näitleja nukuteatris
Lavastaja nukuteatris
Kunstnik nukuteatris
Nukulavastuse muusikaline kujundus
Repertuaaripoliitika
Eesti nukunäitlejate õppestuudio
Ebastabiilsuse aastad (1964-1967)
Teater vajab muutusi
Repertuaaripilt mitmekesistub
Festivalitraditsiooni algus
"Olematu Odysseus" - pöördepunkt teatri kunstilises elus
F. Veike traditsiooniline nukuteater
Rein Agur oma teed otsimas
Raivo Laidre lahkumine Nukuteatrist
Nukuteater kuuenda ja seitsmenda aastakümne vahetusel (1968-1972)
Eesti teatri uuenemislaine haarab ka Nukuteatri
Eno Raud kirjutab Nukuteatrile
"Majake ratastel" ja "Memme musi" - edukad Riia festivalil
Uus Buratino
Õppestuudio lavastus
Uno Leies lavastab oma näidendi
Legend "Kurekesest ja Hernetondist"
Vallatu "Muinasjutt hiirepojast" ja süngevõitu "Lugu sepast"
Lood kutsikatest ja ahvidest
"Kaval-Ants ja Vanapagan" Rein Aguri noortetrupi algustähisena
Baltimaade nukuteatrite festival Kaunases 1971. aastal
Uno Leiese "Kiki ja Miki" ja Oskar Liigandi "Pikse pasun" - vastandliku nukutükid
Disney kangelased Väino Luubi lavastuses
Sirmiteater pakub uusi võimalusi
Kümnendivahetusele tagasi vaadates
Nukuteatri kuldsed seitsmekümnendad
Uus, avarduv nukuteater
"Muumimuinasjutu" avatud nukumäng
Nukuteatri poeetiline maailm
Jaan Urveti lavastajadebüüt Nukuteatris. Lihtsakoelised sirmilood
Eesti klassika nukulaval. Nukuteater avastab Illimari maailma
Mitmetasandiline, sümbolistlik nukuteater
Ferdinand Veike klassikaline sirmiteater
Hiirepoja ja elevandipoja uus lavaelu
Heljo Männi muinasjuttnäidend Helle Laasi lavastajadebüüdiks
Ferdinand Veike läheb kaasa avatud mänguga
Rein Aguri nukukompositsioon A. H. Tammsaare novellidest ja miniatuuridest
Helle Laasi lavastused
"Petja ja hunt" pakub improvisatsioonirõõmu
Ingo Normet ja Jaan Urvet - külalislavastajad Nukuteatris
Nukuteater ei ole ainult lasteteater
Veelkordne tagasipilk seitsmekümnendate aastate nukuteatrile
Rein Agur - eesti nukuteatri uuendaja
Nukuteater seitsmenda ja kaheksanda aastakümne vahetusel
Teatrisisesed vastuolud
"Tuhkatriinu" üllatav tõlgendus
Ferdinand Veike ühe loominguperioodi väärikas lõpp
Ferdinand Veike läbi kolleegide silmade
Ferdinand Veike mõtteid nukuteatrist
Kunstnik Jaak Vaus
Nukuteatri kaheksakümnendad aastad
Uus algus
Lastekriminull - noorte näitlejate nukumängukool
Intiimne laulukava ja laadateater
Nukumuusikal ja supershow
Igihaljad muinasjutud ja valmid
Hendrik Toompere debüüt lavastajana ja uudne näärilavastus
Tuhkurhobuse traagiline elukäik
"Pessi ja Illuusia" - armastus ja sõda
Edu Baltimaade festivalil Tallinnas
Nukker Näkineid ja lustlik Hiir
Uudne "Okasroosike"
Eesti Riikliku Nukuteatri kolm aastakümmet
Näidend inimese ja looduse suhetest
Eero Spriit külalislavastajana Nukuteatris
Rõõmsameelsed, poeetilised lavalood väikelastele
Shakespeare toob täiskasvanud publiku Nukuteatrisse
Taas algupärane dramaturgia
Teatriaasta täiskasvanuile
"Suveöö unenägu" lummab vaatajaid ja kriitikuid
Sirmiteater jääb
Tuglas aitab leida Eesti nukuteatri oma nägu
Ajas muutuv Gulliver
Mägramängust Kalevipojani
Absurdiklassikud nukuteatrisse
T. Å. Bringsværdi muinas-fantastiline nukunäidend
Leedulaste traagiline muinasjutt
Esimene jõuluetendus
Helle Laasi muinasjutuetendused
80-ndate aastate Nukuteater
90-ndad, muutuste aastad
Aguriga ja Agurita
Eero Spriit tuleb Nukuteatrisse
Nukuteatri suveõu
Repertuaar uueneb
"Faustike" ovaalsaalis
1990-ndate aastate teine pool
Uuslavastused suveõues
Eero Spriit lahkub ametist
Tuttavad muinasjututegelased
Nukuteater õpetab täiskasvanuile elutarkust
Trollid ja haldjad
Taas külalislavastajad
Debütandid Janno Põldma ja Evald Hermaküla
Nukuteatri lava jälle vanade tuttavate päralt
Evald Hermaküla võtab koorma kanda
Poolelijäänud töö viiakse lõpule
Tagasivaade 90-ndatele aastatele
Eesti Nukuteater taastab rahvusvahelised sidemed
Uus algus uuel sajandil
Sajandivahetus uute juhtidega
Andres Dvinjaninov riskib
Pilguheit tulevikku
Lõpetuseks
Allikaviited
Lisad
Eesti kutselise nukuteatri lavastusi aastail 1936-2004
Draamateater (1936-44 ja 1948-51)
Noorsooteater (1945-48)
Ugala (1948-51)
Kuressaare Teater (1949-51)
Vanemuine (1940 ja 1950)
Eesti Riiklik Nukuteater (1952-2004)
Lavastajad
Draamateater (1936-44 ja 1948-51)
Noorsooteater (1945-48)
Ugala (1948-51)
Kuressaare Teater (1949-51)
Vanemuine (1940 ja 1950)
Eesti Riiklik Nukuteater (1952-2004)
Kunstnikud
Draamateater (1936-44 ja 1948-51)
Noorsooteater (1945-48)
Ugala (1948-51)
Kuressaare Teater (1949-51)
Vanemuine (1940 ja 1950)
Eesti Riiklik Nukuteater (1952-2004)
Heliloojad, muusikalised kujundajad
Draamateater (1936-44 ja 1948-51)
Noorsooteater (1945-48)
Ugala (1948-51)
Kuressaare Teater (1949-51)
Vanemuine (1940 ja 1950)
Eesti Riiklik Nukuteater (1952-2004)
Eesti Riikliku Nukuteatri juhid 1952-2004
Eesti Riikliku Nukuteatri näitlejad 1952-2004
Aunimetused
Diplomeid, preemiaid
Festivale, külalisesinemisi, välissõite
Külalisnukuteatreid Eestis
Kauaaegsed töötajad ER Nukuteatris
Eesti Riikliku Nukuteatri töötajad 01.01.2002
Eesti Riikliku Nukuteatri töötajad 01.08.2004
Töötanud ER Nukuteatris
Isikunimede register
Ilmunud artikleid
Pildigalerii
Lühendid
CD abi-info
I osa. Algus

NUKUMÄNGUST TEISTES LINNADES

NUKUTEATRITEGEMISEST TARTUS

Juba 1930-ndate aastate lõpul tegutses Tartu Õpetajate Täienduskursuste juures nukuteatri rühm, mille tööst võttis osa 28 õpetajat.264 Nukumängu initsiaatoriks Tartu õpetajate hulgas oli kohalik kooliõpetaja L. Skomorowska, kelle sulest oli ka ajakirjanduses ilmunud mitmeid nukuteatrit tutvustavaid ja propageerivaid artikleid. Tema algatusel loodi 1940. a Vanemuise teatri juurde nukuteater. Nukutrupi näitejuhiks oli määratud Vanemuise näitleja Edmund Aumere.265 Nukuteatri loomise ettevalmistustöös oli tegev ka Kaarel Ird, kes Vanemuise teatri esimeses nukulavastuses ise näitlejana kaasa tegi.

1940. a aprillikuu lõpul esietendus Vanemuise teatris M. Kownacka muinasjutuline nukunäidend “œJutuvana vestlused” . Näidendi oli poola keelest tõlkinud L. Skomorowska ja seda oli juba varem pealkirja all “œJutuvana jutukesed, kilgikese laulukesed” Tartu 10. algkooli nukunäiterühma esituses mängitud mitmes Tallinna ja Tartu koolis. Erni Hiir, kes ajalehe Uus Eesti 1940. a 30. aprilli numbris Vanemuise nukuteatri avaetendust arvustas, kirjutas muu hulgas, et E. Aumere “œsellesse uudsesse ettevõttesse hinnatava hoolsuse ning anduvusega suhtunud” . Veel võib E. Hiire kirjutisest lugeda: “œNukuetenduse üldist mõjule pääsu soodustas eriti veel piltide vaheaegadel orkestriruumist laste poole pöörduv vestleja, kes lastega juteldes selgitas sündmustiku käiku, õpetas neile koorkõnet ja ühislaulu. Nii saavutati lava ning saali vahel imetlemisväärne kontakt, mille avaldused olid mitmeti huvipakkuvad täiskasvanuilegi. Vestleja osa täitis Kaarel Ird väga õnnestunult. L. Skomorovska lavapiltides oli värvikust ning tema valmistatud nukud olid enamikus ilmekad. Selle esialgse katse puhul on muidugi mõistetav, et nukkude juhtimises ei saavutatud veel täit efekti. Nukulava oli tehnilistel põhjustel ehitatud rambist liialt kaugele suure lava sügavusse. Selle tõttu ei mõjunud valgustus küllalt reljeefselt ning kohati läks kahetsusväärselt teksti kaduma.” E. Hiire arvates tulnuks nukuetendustel edaspidi rõhku panna just selgele ja ilmekale diktsioonile.266 Paraku jäid “œJutuvana vestlused” selleks korraks ainukeseks nukulavastuseks Vanemuises. Edasisele tõmbasid kriipsu peale alanud sõda ja Edmund Aumere hukkumine.

Kümme aastat hiljem tehti veel teinegi katse luua Vanemuise teatri juurde nukuteater. Initsiaatoriks olid teatri peanäitejuht Kaarel Ird, direktor Vambola Markus ja asedirektor Kaarel Sahk. Näitejuhiks määrati varem selle teatriliigiga Eesti Draamateatris tutvust teinud näitleja Oskar Liigand. Üritusest oli kohe huvitatud ka teatri peakunstnik Voldemar Peil. Vaidlust tekitas nukusüsteemi valik. V. Peili sümpaatia kaldus marioneti kasuks, kuna see võimaldaks tema arvates kujundamisel suurimat fantaasialendu ja rikkalikumat lavatrikkide kasutamist. Et aga marionett on näitlejatele nukkude käsitsemisel raskemaid süsteeme, siis tuli otsida näidend, mis ei nõuaks algajailt näitlejailt erilist meisterlikkust. Valitud näidendiks sai V. Å vembergeri “œTütarlaps ja karu” , mille esietendus toimus 6. aprillil 1950.267 Nukuskulptor oli August Lomp, muusikaline konsultant Aadu Regi. Lavastuses tegid kaasa Voldemar Peil (Vanaisa), Ly Laar (Vanaema), Lea Rekand (nende laps Maša) ja Elmar Salulaht (Karu).

Etendusi jõuti anda umbes kümne ümber ja alati täissaalile. Huvi nukuetenduste vastu Tartus oli suur. Kuigi Vanemuine tegi regulaarselt igal hooajal ühe või kaks draamalavastust lastele, jäi sellest ikkagi väheks. Kahjuks ei järgnenud seegi kord esimesele nukulavastusele enam teisi. Nukuteatri tegemine Vanemuises katkes seoses O. Liigandi siirdumisega Ugalasse.

O. Liigand on ise oma Vanemuise lavale jõudnud nukulavastuse kohta kirja pannud järgmised read: “œNukkude kujundus oli tinglik, seetõttu ei tekkinud vaatajate poolt ka pretensioone nukkude halva liikumise kohta, ent lavatehniliste vahendite poolest oli see tänu kunstnik Peili teadmistele ja leidlikkusele üks täiuslikumaid marionett-teatreid Eestis, mida imetles isegi suur nukumängu entusiast ja spetsialist Helmut Vaag.” 268

Edasi

 

Converted from CHM to HTML with chm2web Pro 2.85 (unicode)