RIIKLIKU NOORSOOTEATRI NUKUTEATER (1944 –
1948)
KOKKUVÕTTEKS NOORSOOTEATRI NUKUTEATRI
LÜHIKESEST, ENT TULEMUSRIKKAST TÖÖST.
Nukuteatri lühike eksistents Riikliku Noorsooteatri tiiva all
etendab tähtsat osa eesti nukuteatri arengus. Tänu
nukumehhanismide laboratoorsetele uuringutele ja nukulava
konstruktsiooni uuendamisele täiustus nukulavastuste tehniline
külg. See omakorda tingis lavastuste suurema dünaamika ja
nukuliikumise plastilisuse.
Riiklikus Noorsooteatris peeti vajalikuks kasvatada nukuteatri
jaoks spetsiaalne näitlejate kaader. Raske on üle hinnata
Alice Mägi entusiasmi, kohusetunnet ja
põhjalikkust pedagoogilises töös. Riikliku Noorsooteatri
nukuteatri edusammud ja nägu olid suuresti A. Mägi kui pedagoogi,
lavastaja ja näitleja kujundatud. Tema rikkalikke
nukuteatrialaseid kogemusi läks vaja ka kutselise nukuteatri
rajamisel Lõuna-Eestisse, Viljandi Ugala teatri juurde. Nimelt
pöördus Ugala tookordne kunstiline juht Enn Toona juba 1947. a A. Mägi poole palvega võtta
Ugala nukuteatri juhtimine enda peale. 10. jaanuarist 1948 asuski
A. Mägi tööle Ugalasse.199
Noorsooteatri perioodile oli iseloomulik nukutükkide
ettevalmistamise suur põhjalikkus. Kindlasti on oluline ka
Noorsooteatri juhi Leo Martini armastus ja poolehoid selle teatriliigi
vastu. A. Mägi: “Leo Martin otsis alati igasuguseid uuendusi, et
nukuteatrit edasi arendada. Noorsoo- ja nukuteatrile andis ta
võrdse tähtsuse, ei alahinnanud neist kumbagi. Nukulavastustesse
suhtus ta äärmise tõsiduse ja hoolega. Ta muretses nukuteatrile
head repertuaari, kui oli vaja, siis tõlkis. Oli ilmne, et ta
armastas nukuteatrit mitte vähem kui noorsooteatrit.” 200
Kunstnik Alfred Saldre kujundatud lavastustes saavutati juba
lava- ja nukukujunduse stiililine ühtsus. Häiris aga
detailirohkus. Siin oleks kindlasti kasuks tulnud suurem lihtsus ja
lakoonilisus.
Lavakujundus, nukud ja näitlejate mäng Noorsooteatri
nukulavastustes oli valdavalt naturalistlik. Selle poole
püüdlesid tolleaegsed nukuteatritegijad ja seda hindas
positiivselt ka tollane kriitika. Suurt tähelepanu pöörati
lavastuste muusikalisele küljele. “Kristallkingakeses”
võeti esmakordselt kasutusele elav orkester (juhatas Linda Saul). Muusikalise tausta kasutamise lavastusele
meelolu loomiseks algatas V. Tarkpea tööga “Kassi
maja” juures. Senini polnud spetsiaalset muusikat
nukulavastuste tarvis loodud.
Lavastuse terviklikkust silmas pidav lavastaja-, näitleja-, ja
kunstnikutöö ning muusika orgaaniline seostatus viis
nukulavastused välja Draamateatri perioodi nii sagedasest
seosetust eklektikast. Tulemuseks oli lavastuslikult harmooniline
tervik.
Alice Mägi: “Eesti Draamateatri nukuteatriga võrreldes oli
Noorsooteatri nukuteater tõesti teinud suure hüppe edasi. Oli
pandud kindel alus igakülgsele tehnilisele arengule ning
nukukäivitamise meisterlikkuse omandamisele. Mahajäänum
Draamateatri nukuteatrist oli esialgu küll veel näitlejate
sõnaline osa väljatöötlus, sest Draamateatris oli
nukuetendustes kasutada hulk professionaalseid näitlejaid, siin
aga hakkas töö peale algajatega. Selle külje edasiarendamine
saigi Noorsooteatri nukuteatris nüüd peaülesandeks. Näitlejad
olid andekad. Iga lavastus viis ka selles osas suure sammu edasi
ning oleks jõudnud heade tulemusteni, kui Noorsooteater oleks
saanud püsima jääda.” 201
|