NUKUTEATRI AJALUGU Prev Page Prev Page
Esileht
Saateks
Sissejuhatus
I osa. Algus
Eellugu
Esimestest Eesti alasid külastanud nukutruppidest
Esimesi katsetusi
Eesti nukuteatri sünd
August Libliku nukuteater (1933-1936)
Skupa teatrist ja tema külalisetenduste mõjust eesti nukuteatri arengule
Taavet Poska nukuteater
Eesti Draamateatri nukutrupp (1936-1944)
Eesti kutselise nukuteatri loomine
Õppereis Tšehhoslovakkiasse
Õpitu realiseerimine praktikas
Algupärane nukuseriaal
Nukutrupi ja repertuaari kujundamine
Draamateatri nukutrupp pärast juunipööret
Nukuteater sõja-aastail
Kutselise nukuteatri kujunemisaastate loomeolud ja iseloomulikud jooned
Riikliku Noorsooteatri nukuteater (1944-1948)
Nukuteater ümberkorraldusprotsessis
Visa tööga tehniliselt keeruliste suurlavastusteni
Kokkuvõtteks Noorsooteatri nukuteatri lühikesest, ent tulemusrikkast tööst
Nukuteater taas Draamateatri juures (1948-1951)
Uued ümberkorraldused teatrielus
"Reinuvader Rebane" Ferdinand Veike lavastajadebüüdiks
Moskva Riikliku Kesknukuteatri mõjust eesti nukuteatri arengule
Rahvuseepose kangelased nukulaval
Iseseisva Nukuteatri sündi ettevalmistavad lavastused
Nukumängust teistes linnades
Ugala nukuteater (1948-1951)
Kuressaare Teatri nukuteater (1949-1951)
Nukuteatritegemisest Tartus
II osa. Eesti Riiklik Nukuteater
Kujunemisaastad (1952-1955)
Iseseisva nukuteatri sünd
Repertuaari kujundamine
Tagasivaade esimesele tegevusaastale
Näitetrupi kujundamine
Klassikaline muinasjutt ajastu vaimus
Kriitika süüdistab teatrit pealiskaudsuses
Rahvuslik dramaturgia - täistabamus Nukuteatris
Nukuteater avab statsionaari
Puunukk Buratino üldise keskpärasuse taustal
Algusaastate kasvuraskused
Tõusuaastad (1956-1963)
Huvi rahvusliku dramaturgia vastu
Stiilipuhas klassikaline sirmiteater
Festivalidel Moskvas ja Bukarestis
Hooaeg pärast festivali
Stabiilne tööaasta
Itaallaste eeskujul ooper eesti nukulavale
Edu II rahvusvahelisel nukuteatrite festivalil Bukarestis
Esimene lavastus täiskasvanutele
Algupärase repertuaari osatähtsus suureneb
"Isand Seguini kitseke" - suure üldistusjõuga romantiline lavastus
Nukuteater koondab enda ümber autoriteringi
Rein Aguri esimene lavastus
Näitleja nukuteatris
Lavastaja nukuteatris
Kunstnik nukuteatris
Nukulavastuse muusikaline kujundus
Repertuaaripoliitika
Eesti nukunäitlejate õppestuudio
Ebastabiilsuse aastad (1964-1967)
Teater vajab muutusi
Repertuaaripilt mitmekesistub
Festivalitraditsiooni algus
"Olematu Odysseus" - pöördepunkt teatri kunstilises elus
F. Veike traditsiooniline nukuteater
Rein Agur oma teed otsimas
Raivo Laidre lahkumine Nukuteatrist
Nukuteater kuuenda ja seitsmenda aastakümne vahetusel (1968-1972)
Eesti teatri uuenemislaine haarab ka Nukuteatri
Eno Raud kirjutab Nukuteatrile
"Majake ratastel" ja "Memme musi" - edukad Riia festivalil
Uus Buratino
Õppestuudio lavastus
Uno Leies lavastab oma näidendi
Legend "Kurekesest ja Hernetondist"
Vallatu "Muinasjutt hiirepojast" ja süngevõitu "Lugu sepast"
Lood kutsikatest ja ahvidest
"Kaval-Ants ja Vanapagan" Rein Aguri noortetrupi algustähisena
Baltimaade nukuteatrite festival Kaunases 1971. aastal
Uno Leiese "Kiki ja Miki" ja Oskar Liigandi "Pikse pasun" - vastandliku nukutükid
Disney kangelased Väino Luubi lavastuses
Sirmiteater pakub uusi võimalusi
Kümnendivahetusele tagasi vaadates
Nukuteatri kuldsed seitsmekümnendad
Uus, avarduv nukuteater
"Muumimuinasjutu" avatud nukumäng
Nukuteatri poeetiline maailm
Jaan Urveti lavastajadebüüt Nukuteatris. Lihtsakoelised sirmilood
Eesti klassika nukulaval. Nukuteater avastab Illimari maailma
Mitmetasandiline, sümbolistlik nukuteater
Ferdinand Veike klassikaline sirmiteater
Hiirepoja ja elevandipoja uus lavaelu
Heljo Männi muinasjuttnäidend Helle Laasi lavastajadebüüdiks
Ferdinand Veike läheb kaasa avatud mänguga
Rein Aguri nukukompositsioon A. H. Tammsaare novellidest ja miniatuuridest
Helle Laasi lavastused
"Petja ja hunt" pakub improvisatsioonirõõmu
Ingo Normet ja Jaan Urvet - külalislavastajad Nukuteatris
Nukuteater ei ole ainult lasteteater
Veelkordne tagasipilk seitsmekümnendate aastate nukuteatrile
Rein Agur - eesti nukuteatri uuendaja
Nukuteater seitsmenda ja kaheksanda aastakümne vahetusel
Teatrisisesed vastuolud
"Tuhkatriinu" üllatav tõlgendus
Ferdinand Veike ühe loominguperioodi väärikas lõpp
Ferdinand Veike läbi kolleegide silmade
Ferdinand Veike mõtteid nukuteatrist
Kunstnik Jaak Vaus
Nukuteatri kaheksakümnendad aastad
Uus algus
Lastekriminull - noorte näitlejate nukumängukool
Intiimne laulukava ja laadateater
Nukumuusikal ja supershow
Igihaljad muinasjutud ja valmid
Hendrik Toompere debüüt lavastajana ja uudne näärilavastus
Tuhkurhobuse traagiline elukäik
"Pessi ja Illuusia" - armastus ja sõda
Edu Baltimaade festivalil Tallinnas
Nukker Näkineid ja lustlik Hiir
Uudne "Okasroosike"
Eesti Riikliku Nukuteatri kolm aastakümmet
Näidend inimese ja looduse suhetest
Eero Spriit külalislavastajana Nukuteatris
Rõõmsameelsed, poeetilised lavalood väikelastele
Shakespeare toob täiskasvanud publiku Nukuteatrisse
Taas algupärane dramaturgia
Teatriaasta täiskasvanuile
"Suveöö unenägu" lummab vaatajaid ja kriitikuid
Sirmiteater jääb
Tuglas aitab leida Eesti nukuteatri oma nägu
Ajas muutuv Gulliver
Mägramängust Kalevipojani
Absurdiklassikud nukuteatrisse
T. Å. Bringsværdi muinas-fantastiline nukunäidend
Leedulaste traagiline muinasjutt
Esimene jõuluetendus
Helle Laasi muinasjutuetendused
80-ndate aastate Nukuteater
90-ndad, muutuste aastad
Aguriga ja Agurita
Eero Spriit tuleb Nukuteatrisse
Nukuteatri suveõu
Repertuaar uueneb
"Faustike" ovaalsaalis
1990-ndate aastate teine pool
Uuslavastused suveõues
Eero Spriit lahkub ametist
Tuttavad muinasjututegelased
Nukuteater õpetab täiskasvanuile elutarkust
Trollid ja haldjad
Taas külalislavastajad
Debütandid Janno Põldma ja Evald Hermaküla
Nukuteatri lava jälle vanade tuttavate päralt
Evald Hermaküla võtab koorma kanda
Poolelijäänud töö viiakse lõpule
Tagasivaade 90-ndatele aastatele
Eesti Nukuteater taastab rahvusvahelised sidemed
Uus algus uuel sajandil
Sajandivahetus uute juhtidega
Andres Dvinjaninov riskib
Pilguheit tulevikku
Lõpetuseks
Allikaviited
Lisad
Eesti kutselise nukuteatri lavastusi aastail 1936-2004
Draamateater (1936-44 ja 1948-51)
Noorsooteater (1945-48)
Ugala (1948-51)
Kuressaare Teater (1949-51)
Vanemuine (1940 ja 1950)
Eesti Riiklik Nukuteater (1952-2004)
Lavastajad
Draamateater (1936-44 ja 1948-51)
Noorsooteater (1945-48)
Ugala (1948-51)
Kuressaare Teater (1949-51)
Vanemuine (1940 ja 1950)
Eesti Riiklik Nukuteater (1952-2004)
Kunstnikud
Draamateater (1936-44 ja 1948-51)
Noorsooteater (1945-48)
Ugala (1948-51)
Kuressaare Teater (1949-51)
Vanemuine (1940 ja 1950)
Eesti Riiklik Nukuteater (1952-2004)
Heliloojad, muusikalised kujundajad
Draamateater (1936-44 ja 1948-51)
Noorsooteater (1945-48)
Ugala (1948-51)
Kuressaare Teater (1949-51)
Vanemuine (1940 ja 1950)
Eesti Riiklik Nukuteater (1952-2004)
Eesti Riikliku Nukuteatri juhid 1952-2004
Eesti Riikliku Nukuteatri näitlejad 1952-2004
Aunimetused
Diplomeid, preemiaid
Festivale, külalisesinemisi, välissõite
Külalisnukuteatreid Eestis
Kauaaegsed töötajad ER Nukuteatris
Eesti Riikliku Nukuteatri töötajad 01.01.2002
Eesti Riikliku Nukuteatri töötajad 01.08.2004
Töötanud ER Nukuteatris
Isikunimede register
Ilmunud artikleid
Pildigalerii
Lühendid
CD abi-info
I osa. Algus

EESTI DRAAMATEATRI NUKUTRUPP (1936 – 1944)

ÕPPEREIS TÅ EHHOSLOVAKKIASSE

Kuigi Draamastuudio esimene katse nukuteatri vallas oli primitiivne ega kannatanud välja võrdlust tolleaegsete Euroopa parimate nukuteatritega, oli kõigil asjaosalistel ometigi soov nukuteatri tegemist jätkata. Praktilise töö käigus sai selgeks, et olemasolevad teadmised nukumängust on napimast napimad. Kuna prof. Skupa teatriga oldi juba mingil määral tuttavad, sõitsidki Leo Kalmet ja Päären Raudvee 1937. a Tšehhoslovakkiasse.

Leo Kalmet: “œProf. Skupa oli väga külalislahke ja lubas meil etendustest osa võtta. Oma patendi hoidmine oli küll Skupale elulise tähtsusega ja tavaliselt ta kedagi kulisside taha ei lasknud. Meile tegi ta erandi: sõbralik maa ning konkurentsiks liiga kaugel. Võisime seista lava taga ja jälgida toimuvat tingimusel, et me ei liigu paigast ega kõnele omavahel. Kord proovisin Raudveele midagi õige vaikselt ütelda. Kohe katkestas Skupa mängu ning tegi mulle märkuse. Tundsime piinlikkust, kuna olime külalislahkust kurjasti pruukinud. Lubasime edaspidi olla korrektsed. Kuna me Skupa nähes midagi üles kirjutada ei tohtinud, jagasime “œvaatlusülesanded” Raudveega ära. Minu peale jäi näitlejate tegevuse ja nende liikumise jälgimine. Samuti panin tähele niitide käsitsemist ning nukkude koosmängu. Eriti huvitav oli mäng kolmekesi ühe vigurnukuga. /.../ Pidin iga üksikut liigutust mitu korda jälgima, enne kui sellest aru sain. Raudvee hooleks jäi vaadelda lavatehnilist külge, meeles pidada mõõtmeid ja proportsioone. Kuna mõõtmine oli samuti keelatud, tuli siin vigurid appi võtta. Mõõtsime kodus ära sõrmenukkide vahe ning kasutasime seda ühikuna. Kõik, mis oli kättesaadav, sai selle mooduse abil ära mõõdetud. Igal õhtul oli kuni keskööni kibe töö kõige meelespeetu dešifreerimise ning ülesmärkimisega. /.../ Kahenädalase töö järel võisime konstateerida, et Skupa teatri koopia oli meil peremehe teadmata taskus. Kõik poodiumid ja lavaehitus oli sentimeetrites kokku arvatud. Töö oli olnud raske, sest päevas anti kaks etendust. Tegime kaasa teatri ringreisi, mille käigus vahetasime iga kolme päeva tagant asukohta. Skupa omas portatiivse lava, mis meie seisukohalt oli väga tähtis.” 78

Õppereis Tšehhoslovakkiasse ei piirdunud L. Kalmetil ja P. Raudveel ainult Skupa teatriga. Tutvuti ka teiste statsionaarsete nukuteatritega, mis tegutsesid mõne seltsi või koolimaja juures. Paljud nukuteatrid etendasid suurejoonelisi klassikalavastusi täiskasvanuile. Kui J. Skupa pani rõhu mängu virtuooslikkusele, siis teistes teatritruppides võis täheldada rohkem lavastusliku külje väljatöötamist. Tšehhi teatrid olid enda jaoks avastanud Shakespeare’i kui nukuteatri jaoks ideaalse autori. L. Kalmet kirjutab nähtud “œSuveöö unenäo” lavastuse kohta: “œSelle teatri lava oli laiem ja igati suurem kui Skupal. Mängutehnika oli juhitav kolmest suunast: ülevalt, alt ja lava tagant. Ülevalt olid nukud niitidega liigutatavad nagu Skupal ning kogu nuku keha mängis kaasa. Teisel plaanil (s.t. tagapool) liikusid teisejärgulised tegelased. Neid juhiti alt ning nende tegevusväli asus keskmisel lavaosal. Kolmandat gruppi, mille moodustasid silmapiiril asuvad perspektiivsed tegelased (näit. sõideti merel laevade ja paatidega), juhiti tagant. Tagumisel plaanil tehti ka massistseenid. Nukkude suurused vastasid nende paiknemise distantsile. Kui mõni peategelastest liikus vahel kaugemal, vahel lähemal, oli kasutusel mitu samasugust eri suurusega nukku. Niisugune lava oli paindlik ning võimaldas kasutada suurearvulist tegelaskonda. See teater ei olnud nii range oma saladuste hoidmisel, vaid lubas kõike vabalt kopeerida.” 79

Lisaks nukuetenduste jälgimisele kulisside tagant käidi ka töökojas, kus valmistati nukupäid, -keresid ja rekvisiite. Töökoda oli kõikide teatrite jaoks ühine peale Skupa teatri. Lähenemine nukule polnud naturalistlik, vaid šaržeeriva kallakuga. “œRõhutati neid jooni, millest näitleja pidi nukku juhtides ning tegutsema pannes lähtuma. Ka nuku kehaline liikumine oli koordineeritud vastavalt tema ülesandele. Eriti täpselt tuli sel puhul silmas pidada keharaskuse toetuspunkte, millede õige jaotus on nuku käsitsemisel väga oluline. Need erinesid vastavalt nuku proportsioonidele ning kujutatavale karakterile. Nukkude kered valmistati erineva raskusega, tarvitades materjaliks kas puud, vilti, kummi või riiet. Raskuskeskme reguleerimiseks kasutati tina.” 80

Kaks kuud kestnud õppereisilt toodi peale põhjalike teadmiste näidistena kaasa ka mitu nukku nii lavastustes kasutamiseks kui eeskujuks meie nukukunstnikele.

Edasi

 

Converted from CHM to HTML with chm2web Pro 2.85 (unicode)