NUKUTEATRI AJALUGU Prev Page Prev Page
Esileht
Saateks
Sissejuhatus
I osa. Algus
Eellugu
Esimestest Eesti alasid külastanud nukutruppidest
Esimesi katsetusi
Eesti nukuteatri sünd
August Libliku nukuteater (1933-1936)
Skupa teatrist ja tema külalisetenduste mõjust eesti nukuteatri arengule
Taavet Poska nukuteater
Eesti Draamateatri nukutrupp (1936-1944)
Eesti kutselise nukuteatri loomine
Õppereis Tšehhoslovakkiasse
Õpitu realiseerimine praktikas
Algupärane nukuseriaal
Nukutrupi ja repertuaari kujundamine
Draamateatri nukutrupp pärast juunipööret
Nukuteater sõja-aastail
Kutselise nukuteatri kujunemisaastate loomeolud ja iseloomulikud jooned
Riikliku Noorsooteatri nukuteater (1944-1948)
Nukuteater ümberkorraldusprotsessis
Visa tööga tehniliselt keeruliste suurlavastusteni
Kokkuvõtteks Noorsooteatri nukuteatri lühikesest, ent tulemusrikkast tööst
Nukuteater taas Draamateatri juures (1948-1951)
Uued ümberkorraldused teatrielus
"Reinuvader Rebane" Ferdinand Veike lavastajadebüüdiks
Moskva Riikliku Kesknukuteatri mõjust eesti nukuteatri arengule
Rahvuseepose kangelased nukulaval
Iseseisva Nukuteatri sündi ettevalmistavad lavastused
Nukumängust teistes linnades
Ugala nukuteater (1948-1951)
Kuressaare Teatri nukuteater (1949-1951)
Nukuteatritegemisest Tartus
II osa. Eesti Riiklik Nukuteater
Kujunemisaastad (1952-1955)
Iseseisva nukuteatri sünd
Repertuaari kujundamine
Tagasivaade esimesele tegevusaastale
Näitetrupi kujundamine
Klassikaline muinasjutt ajastu vaimus
Kriitika süüdistab teatrit pealiskaudsuses
Rahvuslik dramaturgia - täistabamus Nukuteatris
Nukuteater avab statsionaari
Puunukk Buratino üldise keskpärasuse taustal
Algusaastate kasvuraskused
Tõusuaastad (1956-1963)
Huvi rahvusliku dramaturgia vastu
Stiilipuhas klassikaline sirmiteater
Festivalidel Moskvas ja Bukarestis
Hooaeg pärast festivali
Stabiilne tööaasta
Itaallaste eeskujul ooper eesti nukulavale
Edu II rahvusvahelisel nukuteatrite festivalil Bukarestis
Esimene lavastus täiskasvanutele
Algupärase repertuaari osatähtsus suureneb
"Isand Seguini kitseke" - suure üldistusjõuga romantiline lavastus
Nukuteater koondab enda ümber autoriteringi
Rein Aguri esimene lavastus
Näitleja nukuteatris
Lavastaja nukuteatris
Kunstnik nukuteatris
Nukulavastuse muusikaline kujundus
Repertuaaripoliitika
Eesti nukunäitlejate õppestuudio
Ebastabiilsuse aastad (1964-1967)
Teater vajab muutusi
Repertuaaripilt mitmekesistub
Festivalitraditsiooni algus
"Olematu Odysseus" - pöördepunkt teatri kunstilises elus
F. Veike traditsiooniline nukuteater
Rein Agur oma teed otsimas
Raivo Laidre lahkumine Nukuteatrist
Nukuteater kuuenda ja seitsmenda aastakümne vahetusel (1968-1972)
Eesti teatri uuenemislaine haarab ka Nukuteatri
Eno Raud kirjutab Nukuteatrile
"Majake ratastel" ja "Memme musi" - edukad Riia festivalil
Uus Buratino
Õppestuudio lavastus
Uno Leies lavastab oma näidendi
Legend "Kurekesest ja Hernetondist"
Vallatu "Muinasjutt hiirepojast" ja süngevõitu "Lugu sepast"
Lood kutsikatest ja ahvidest
"Kaval-Ants ja Vanapagan" Rein Aguri noortetrupi algustähisena
Baltimaade nukuteatrite festival Kaunases 1971. aastal
Uno Leiese "Kiki ja Miki" ja Oskar Liigandi "Pikse pasun" - vastandliku nukutükid
Disney kangelased Väino Luubi lavastuses
Sirmiteater pakub uusi võimalusi
Kümnendivahetusele tagasi vaadates
Nukuteatri kuldsed seitsmekümnendad
Uus, avarduv nukuteater
"Muumimuinasjutu" avatud nukumäng
Nukuteatri poeetiline maailm
Jaan Urveti lavastajadebüüt Nukuteatris. Lihtsakoelised sirmilood
Eesti klassika nukulaval. Nukuteater avastab Illimari maailma
Mitmetasandiline, sümbolistlik nukuteater
Ferdinand Veike klassikaline sirmiteater
Hiirepoja ja elevandipoja uus lavaelu
Heljo Männi muinasjuttnäidend Helle Laasi lavastajadebüüdiks
Ferdinand Veike läheb kaasa avatud mänguga
Rein Aguri nukukompositsioon A. H. Tammsaare novellidest ja miniatuuridest
Helle Laasi lavastused
"Petja ja hunt" pakub improvisatsioonirõõmu
Ingo Normet ja Jaan Urvet - külalislavastajad Nukuteatris
Nukuteater ei ole ainult lasteteater
Veelkordne tagasipilk seitsmekümnendate aastate nukuteatrile
Rein Agur - eesti nukuteatri uuendaja
Nukuteater seitsmenda ja kaheksanda aastakümne vahetusel
Teatrisisesed vastuolud
"Tuhkatriinu" üllatav tõlgendus
Ferdinand Veike ühe loominguperioodi väärikas lõpp
Ferdinand Veike läbi kolleegide silmade
Ferdinand Veike mõtteid nukuteatrist
Kunstnik Jaak Vaus
Nukuteatri kaheksakümnendad aastad
Uus algus
Lastekriminull - noorte näitlejate nukumängukool
Intiimne laulukava ja laadateater
Nukumuusikal ja supershow
Igihaljad muinasjutud ja valmid
Hendrik Toompere debüüt lavastajana ja uudne näärilavastus
Tuhkurhobuse traagiline elukäik
"Pessi ja Illuusia" - armastus ja sõda
Edu Baltimaade festivalil Tallinnas
Nukker Näkineid ja lustlik Hiir
Uudne "Okasroosike"
Eesti Riikliku Nukuteatri kolm aastakümmet
Näidend inimese ja looduse suhetest
Eero Spriit külalislavastajana Nukuteatris
Rõõmsameelsed, poeetilised lavalood väikelastele
Shakespeare toob täiskasvanud publiku Nukuteatrisse
Taas algupärane dramaturgia
Teatriaasta täiskasvanuile
"Suveöö unenägu" lummab vaatajaid ja kriitikuid
Sirmiteater jääb
Tuglas aitab leida Eesti nukuteatri oma nägu
Ajas muutuv Gulliver
Mägramängust Kalevipojani
Absurdiklassikud nukuteatrisse
T. Å. Bringsværdi muinas-fantastiline nukunäidend
Leedulaste traagiline muinasjutt
Esimene jõuluetendus
Helle Laasi muinasjutuetendused
80-ndate aastate Nukuteater
90-ndad, muutuste aastad
Aguriga ja Agurita
Eero Spriit tuleb Nukuteatrisse
Nukuteatri suveõu
Repertuaar uueneb
"Faustike" ovaalsaalis
1990-ndate aastate teine pool
Uuslavastused suveõues
Eero Spriit lahkub ametist
Tuttavad muinasjututegelased
Nukuteater õpetab täiskasvanuile elutarkust
Trollid ja haldjad
Taas külalislavastajad
Debütandid Janno Põldma ja Evald Hermaküla
Nukuteatri lava jälle vanade tuttavate päralt
Evald Hermaküla võtab koorma kanda
Poolelijäänud töö viiakse lõpule
Tagasivaade 90-ndatele aastatele
Eesti Nukuteater taastab rahvusvahelised sidemed
Uus algus uuel sajandil
Sajandivahetus uute juhtidega
Andres Dvinjaninov riskib
Pilguheit tulevikku
Lõpetuseks
Allikaviited
Lisad
Eesti kutselise nukuteatri lavastusi aastail 1936-2004
Draamateater (1936-44 ja 1948-51)
Noorsooteater (1945-48)
Ugala (1948-51)
Kuressaare Teater (1949-51)
Vanemuine (1940 ja 1950)
Eesti Riiklik Nukuteater (1952-2004)
Lavastajad
Draamateater (1936-44 ja 1948-51)
Noorsooteater (1945-48)
Ugala (1948-51)
Kuressaare Teater (1949-51)
Vanemuine (1940 ja 1950)
Eesti Riiklik Nukuteater (1952-2004)
Kunstnikud
Draamateater (1936-44 ja 1948-51)
Noorsooteater (1945-48)
Ugala (1948-51)
Kuressaare Teater (1949-51)
Vanemuine (1940 ja 1950)
Eesti Riiklik Nukuteater (1952-2004)
Heliloojad, muusikalised kujundajad
Draamateater (1936-44 ja 1948-51)
Noorsooteater (1945-48)
Ugala (1948-51)
Kuressaare Teater (1949-51)
Vanemuine (1940 ja 1950)
Eesti Riiklik Nukuteater (1952-2004)
Eesti Riikliku Nukuteatri juhid 1952-2004
Eesti Riikliku Nukuteatri näitlejad 1952-2004
Aunimetused
Diplomeid, preemiaid
Festivale, külalisesinemisi, välissõite
Külalisnukuteatreid Eestis
Kauaaegsed töötajad ER Nukuteatris
Eesti Riikliku Nukuteatri töötajad 01.01.2002
Eesti Riikliku Nukuteatri töötajad 01.08.2004
Töötanud ER Nukuteatris
Isikunimede register
Ilmunud artikleid
Pildigalerii
Lühendid
CD abi-info
SISSEJUHATUS

Teie ees on esimene katse anda ülevaade meie nukuteatri enam kui poole sajandi pikkusest teest. Selles on põgusalt kõneldud Eesti alasid külastanud esimestest nukutruppidest, põhjalikumalt on peatutud eesti nukuteatri arengul alates möödunud sajandi kolmekümnendatest aastatest. On antud ülevaade August Libliku  poolkutselisest nukuteatrist (1933-1936) ja Taavet Poska  poolkutselisest nukuteatrist Pillerkaar (1936-1940), Eesti Draamastuudio Noorsooteatri  juures tegutsenud esimese kutselise nukuteatri (1936-1944) lavastustest, Riikliku Noorsooteatri  (1944-1948), Draamateatri  (1948-1952), Ugala nukuteatri (1948-1952), Kuressaare Teatri  (1949 – 1952) ja Vanemuise  (1940. ja 1950. a) nukulavastustest ning Eesti Riikliku Nukuteatri  lavastustest alates selle teatri sünnist 1. jaanuaril 1952. aastal kuni 1. jaanuarini 2002. aastal, mil teater sai 50-aastaseks.

Olulisteks allikateks on olnud aastakümnete jooksul nukuteatri kohta trükisõnas ilmunu, samuti arhiivimaterjalid, suulised ja kirjalikud mälestused. Nendele on lisandunud kirjutaja enese muljed alates 1970-ndatest aastatest.

Materjalikäsitlus on olnud suuresti sõltuvuses vastava ajajärgu teatrikriitikast. Ajast aega on lavastaja- ja kunstnikutööle enam tähelepanu pööratud kui näitlejate rollide analüüsile. Sellepärast oli ka kirjutamisel võimalik keskenduda peamiselt lavastajate ja kunstnike saavutustele.

Kahjuks on kriitikute huvi nukuteatri vastu olnud aegade jooksul väga ebaühtlane. Kuigi Eesti kutselise nukuteatri algusaastatel, s.t 30-ndate aastate lõpul ja 40-ndate aastate alguses oli tegu enamasti operatiivsete esietendusjärgsete lühiretsensioonidega, ei vaadatud ometigi ühestki uuslavastusest mööda. Pikemaid (sageli ka lihtsalt lavastuse sisu ümber jutustavaid) vastukajasid võib leida viiekümnendate–kuuekümnendate aastate eesti ajakirjandusest. Ka sel ajal ilmus kirjasõnas arvustusi pea iga lavastuse kohta. Kuid mitmed teatriajaloo jaoks olulised Eesti Riikliku Nukuteatri lavastused, eriti 70-ndatel ja 80-ndatel aastatel, on jäänud kriitikute huviorbiidist välja. Paljude lavastuse kohta on ajakirjandusest leida vaid nende teatripoolseid lühitutvustusi. Seetõttu oli ka käesolevas ajalookäsitluses võimalik pikemalt peatuda vaid neil lavastustel, mille kohta on trükisõnas ilmunud hinnanguid-tähelepanekuid või kus asjaosalised ise on autorile ulatuslikke mälupilte edastanud.

Üksikutele nukulavastustele antud hinnanguis on eelkõige arvestatud seda, mida uut on ta andnud eelnevatega võrreldes. Arvestatud on vaadeldava lavastuse tähtsust omas ajas, hinnangute andmisel on püütud vältida tänapäeva kriteeriume.

Peab leppima tõsiasjaga, et teatrikriitika on lahutamatu vastava ajastu ühiskondliku elu suundumustest, hoiakutest ja tõekspidamistest, mis paratamatult laienevad ka kunstile ning sealhulgas nukuteatrikunstile. Kriitika lähtub oma hinnanguis eelkõige vastava ajastu teatrimallist.

Omaaegsetest teatriarvustustest pärit tsitaatide sage kasutamine peakski andma pildi ka tolle aja nukuteatrikriitikast, selle stiilist, tasemest ja professionaalsusest-ebaprofessionaalsusest.

Vaatluse alt on välja jäetud samal ajal tegutsenud rahvanukuteatrid ja isetegevuslikud nukutrupid (Käpik, Harri Vasara kaunite nukkudega marionetiteater, Viljandi ja Kehra nukuteatrid jt). Nende töö vääriks kahtlemata iseseisvat analüüsi.

Lõpuks tahaksin avaldada tänu neile teatriinimestele, kes minuga oma teatritöö mälestusi/meenutusi jagasid. Olen väga tänulik pikka aega nukuteatris töötanud peanäitejuhtidele/lavastajatele Rein Agurile ja Ferdinand Veikele, aga ka Harry Gustavsonile, Hilja Jänesele, Meta Jürgole , Herta Kaljumaale, Ingrid Kivirähkile, Helle Laasile, Aino Raid-Leiesele, Oskar Liigandile, Väino Luubile, Bruno Mitile, Olaf Paesüllale, Malle Peedole, Ester Purjele, Salme Reegile, Kalju Renelile, Elsa Startšenkole, Hendrik Toomperele, Harald Tomsonile  ja Olli Ungverele.

Eike Värk

Edasi

Converted from CHM to HTML with chm2web Pro 2.85 (unicode)